"Arvestades tänast ebastabiilset majandus- ja julgeolekukeskkonda ning kevadel toimuvaid riigikogu valimisi, ei kavandanud valitsus riigi eelarvestrateegias täiendavalt muude oluliste avalike teenuste finantseerimiseks pikaajalisi kohustusi. Mõistlik on uuel valitsusel koostöös riigikoguga teha vastavad otsused juba pikemaajalisest vaatest ajakohastatud fiskaalpoliitiliste otsuste ja vastavalt riigi eelarvestrateegia võimalustega koostoimes," märkis minister kirjas liidule.
"Oleme veendunud, et uue valitsuse poolt koostatavas riigi eelarvestrateegias kavandatakse teehoiu valdkonda täiendavalt vahendeid, mis võimaldavad nii meie teedevõrgu säilitamist kui edasist arendustegevust," lisas ta.
Tuleva aasta riigieelarves leidis vailtsus Sikkuti sõnul siiski võimaluse kavandada teehoiu vahendeid vähemalt senisel tasemel, et esmajärjekorras tagada teedevõrgu nõuetekohane hooldus, ohutus ja seisundi säilitamine.
Taristuehitajate liit on korduvalt juhtinud tähelepanu, et sektor on krooniliselt alarahastatud. Teede Tehnokeskuse 2019. aastal tehtud analüüsi kohaselt oli 2019. aastal riigimaanteede remondivõlg umbes 700 miljonit eurot. Teede remondivõlg, mis hõlmab nii riigimaanteid kui kohalike omavalitsuste teid ja tänavaid, on aga liidu sõnul juba praegu üle 4 miljardi euro.
