28.10.2022 Reede

SEB: majapidamiste tarbimine püsib kõige kiuste tugev

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul püsib majapidamiste tarbimine kõige kiuste tugev, mis sunnib keskpanka intressimäära tõstma.

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik Foto: erakogu

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 886 miljonit eurot, müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 6 protsenti.

Värsked andmed jaekaubandusettevõtete septembrikuiste majandustulemuste kohta näitavad, vähemalt esmapilgul, et kauaoodatud langus on lõpuks kohal. Nimelt kahanes jaekaubanduse müük püsihindades mullusega võrreldes 6 protsenti. Tarbimise vähenemist on oodatud juba pikka aega,

kirjutas Nestor SEB nädalakommentaaris.

Eesti inflatsioon ületab 20 protsenti maikuust saadik, mis peaks analüütiku sõnul seadma selge piiri majapidamiste ostujõule. Lisaks on röögatu inflatsiooni tuules läinud vabalangusesse tarbijate kindlustunne. Viimati olid inimesed majandusolukorra pärast sedavõrd mures aastal 1994. Ajalooliselt on tarbijakindlus ja jaemüük liikunud tugevas korrelatsioonis, mis viitaks võimalusele, et lähikuudel jaemüügi langus vaid süveneb," prognoosis ta.

Ent vähemalt hetkel on hukatuse kuulutamine Nestori sõnul ennatlik. "Nimelt tuleb meeles pidada, mis toimus 2021. aasta septembris, millega praeguseid numbreid võrdleme. Teise pensionisamba avanemisest tingitud osturalli! Seetõttu on palju asjakohasem vaadata, kuidas muutusid jaekaubanduse tulemused eelmise kuu, augustiga võrreldes," selgitas analüütik.

Nestor tõi välja, et sesoonsete tegurite ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel kahanes müük ka kuises võrdluses, ent vaid 1 protsendi võrra. "Ning august oli jaekaubanduse jaoks väga tugev kuu. See näitab, et mingi ime läbi suudavad majapidamised endiselt gravitatsiooni eirata ja 24-protsendise inflatsiooniga edukalt toime tulla," imestas Nestor.

Suureks abiks selles on tema hinnangul tugev tööturg. "Maksuameti andmetel oli keskmine palk selle aasta septembris aastatagusest 12 protsenti kõrgem ja kogu palgafond hõive kasvu tõttu isegi 15 protsenti suurem. Hoolimata sissetulekute olulisest kasvust, ei ole see niivõrd suurte kulutuste katmiseks muidugi piisav," nentis analüütik.

Seetõttu on majapidamised Nestori sõnul juba mitu kuud proovinud tarbimist siluda säästude käiku laskmise teel. "Õnneks on neid viimastel aastatel kogunenud küllaga. Põnev on muidugi see, et kui suvel vähenes eraisikute vaba raha pankades kolm kuud järjest, siis septembris pangahoiuste maht taas kasvas. Seega, tarbimiseks justkui raha veel jätkub," märkis ta.

Kõige kiuste kipub tarbimine analüütiku sõnul olema tugev veel nii mõneski teises euroala riigis. "Ja ilma tarbimise vähenemiseta inflatsioon ei lõppe. See on ka põhjus, miks Euroopa Keskpank otsustas lõppeval nädalal tõsta järjekordselt peamiseid intressimäärasid 0,75 protsendi võrra. Euribori ennustav hoiustamise püsivõimaluse intressimäär tõusis selle kergituse abil 1,5 protsendi juurde, mis on kõrgeim tase alates 2009. aastast," lisas Nestor.

Keskpank oli tema sõnul väga selge ka oma sõnumis, et praeguste jõuliste intressitõusudega jätkatakse veel mõnda aega. SEB hinnangul tõuseb hoiuseintressi määr järgmise aasta lõpuks seeläbi 2,75 protsendini. Samal arvamusel on ka finantsturud, kus futuurtehingud ennustavad kolme kuu Euribori määraks ligi 2,8 protsenti. 

"Kodu jaoks laenu võtnud eestlaste jaoks tähendab see, et koos pangamarginaaliga hakatakse kodulaenu eest maksma kokku ligi 5 protsendi suurust intressimäära. Suuremate laenujääkide puhul on tegemist märkimisväärse summaga, mis hakkab juba tõsiselt piirama majapidamiste tarbimisvõimalusi. See on ka keskpanga eesmärk," selgitas analüütik.

Kuigi jätkuvalt on Euroopa inflatsiooni peasüüdlane energia, siis on hinnatõus Nestori sõnul edasi kandumas ka sektoritesse, kus kõrgemad energiakulud nii otsest rolli ei mängi. "Nii ei jää keskpangal muud üle, kui kraane kinni keerata ja loota, et kahaneva nõudluse tingimustes pole ettevõtetel hinda enam võimalik tõsta," tõdes ta.

Samas on analüütiku sõnul selge, et keskpanga intressitõusude mõju pääseb esile alles pika viitajaga. "Oluliselt mõjusamat leevendust inflatsioonile võib tuua selle peamine süüdlane – energia. Nimelt on maagaasi hinnad Euroopas langenud viimase nädala-kahe jooksul tasemele, kus need viimati olid 2021. aasta juunis, ammu enne Ukraina sõda. Keskeltläbi on ühe megavatt-tunni maagaasi hind Amsterdami turul kaubelnud viimastel päevadel 30–40 euro ümber," tõi ta välja.

Hirm energia puudujäägi ees on Nestori sõnul sundinud Euroopa riike jõuliselt maagaasi varuma ja selle kallis hind tarbijaid selle kasutamist vähendama. "Nende kahe teguri koosmõjul tundub täna ebatõenäolisena, et maagaas Euroopast talvel otsa lõppeks. Seetõttu on oluliselt vastuvõetavamaks muutunud ka selle hinnatase. Odavam gaas tähendab odavamat elektrit, mis on tootmissisend kõigi teiste eluvaldkondade jaoks. Kui hinnad pikemalt nii madalal tasemel suudavad püsida, siis hakkab see selgelt ka inflatsiooni jahutama," prognoosis ta.

Kui kauaks praegune hinnatase püsima jääb, ei on Nestori sõnul siiski raske ennustada. Talv pole veel alanud ja pakaselisemad miinuskraadid võivad hinna taas väga kõrgeks muuta.

"Kindlasti ei lahenda praegused maagaasivarud pikaajalist probleemi – ilma Vene energiakandjateta, napib kütust Euroopas ka järgnevatel talvedel. Täna on Euroopal aidanud gaasivarusid täiendada Ida-Aasia riikide loobumine kallist LNG gaasist, kuid see ei pruugi jääda nii igavesti. Eriti just Hiina majanduse taastumine ja suurenev nõudlus maagaasi järele võib hinnad uuesti taevastesse kõrgustesse viia," lisas analüütik.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!