24.08.2020 Esmaspäev

Riik plaanib hakata nutiseadmetelt tasu koguma

Justiitsministeerium on koostanud eelnõu, mille kohaselt tuleb edaspidi maksta nutiseadmete, näiteks arvuti, nutitelefoni ja teleri eest kuni kolmeeurost tasu. Eesti kaubandus-tööstuskoja hinnangul on eelnõus mitmeid probleeme ja seetõttu tehti ministeeriumile ettepaneku loobuda nutiseadmetele tasu kehtestamisest.

Praeguse ajakava kohaselt plaanib riik nutiseadmete tasuga seonduvad muudatused jõustada 2021. aasta 1. jaanuaril.
Praeguse ajakava kohaselt plaanib riik nutiseadmete tasuga seonduvad muudatused jõustada 2021. aasta 1. jaanuaril. Foto: pixabay

Muudatuste peamine eesmärk on võimaldada muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele maksta õiglast hüvitist selle eest, et inimestel on lubatud muusikat ja filme salvestada isiklikuks kasutuseks. Praegu on Eestis hüvitise maksmine korraldatud selliselt, et teatud salvestuskandjate (nt CD-plaat, DVD-plaat, videokassett) ja salvestusseadmete (nt CD-kirjutaja, DVD-kirjutaja, videomakk) maaletoojad ja tootjad peavad maksma iga toote pealt tasu. Kuna toodete nimekirja ei ole aastaid uuendatud, ei laeku õiguste omajatele ka hüvitist.

Olukorra parandamiseks soovib ministeerium täiendada nende toodete nimekirja, millelt tasu koguda. Näiteks soovib riik eelnõu kohaselt iga arvuti ja nutitelefoni kohta küsida 1,3 eurot, salvestatavalt telerilt 2 eurot, digiboksilt 1 euro, mälupulgalt ja mälukaardilt 0,5 eurot ning väliselt kõvakettalt 3 eurot.

Halduskoormus suureneb kindlasti

Hüvitise maksmise süsteem peab olema läbipaistev ja võimalikult väikese halduskoormusega nii ettevõtetele, riigile kui ka õiguste omajatele. Eelnõu suurendab aga tasu kogumisega seotud administratiivkulu kümnete või isegi sadade tuhandete eurode võrra.

Kuna riik soovib märkimisväärselt laiendada salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt tasu koguda, toob see kaasa halduskoormuse kasvu nendele ettevõtetele, kes toovad vastavaid seadmeid maale. Maaletoojad peavad pidama arvestust tasu alla minevate toodete üle ning maksma nende pealt tasu. Lisaks võib suureneda nende ettevõtete halduskoormus, kes ostavad nutiseadmeid ettevõttes kasutamiseks. Nimelt näeb autoriõiguse seadus ette, et kui ettevõte ekspordib tasu alla minevaid tooteid või kasutab enda tarbeks, siis sellisel juhul on ettevõttel õigus makstud tasu tagasi küsida. Sellisel viisil tasu tagasi nõudmine on aga ebamõistlikult suure halduskoormusega.

Ettevõtete halduskoormuse vähendamise eesmärgil tegi koda justiitsministeeriumile ettepaneku maksta edaspidi muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele õiglast hüvitist riigieelarvest. Kui seda ettepanekut ei võeta arvesse, siis paluti tasu maksmise kohustusest vabastada need ettevõtted, kes ekspordivad tasu alla minevaid tooteid või kasutavad neid enda tarbeks.

Kalleim tasu võib tulla 3 eurot

Kaubandus-tööstuskoda tegi ettepaneku vähendada tasumäärasid.

Kaubanduskoja hinnangul esineb risk, et eelnõus sisalduvad tasu määrad on liiga kõrged. Muudatuste jõustumisel hakkab tasu laekuma hinnanguliselt 0,9–1,35 miljonit eurot aastas, mida on näiteks ligi 3–5 korda rohkem kui 2007. aastal. Samal perioodil on keskmine palk suurenenud veidi rohkem kui kaks korda.

Lisaks valmistab muret see, et ministeerium on suurendanud viimase paari kuu jooksul eelnõus sisalduvaid tasu määrasid ilma mõjuanalüüsi ja täiendavate selgitusteta. Näiteks selle aasta jaanuaris andis justiitsministeerium teada, et nutitelefonide ja arvutite puhul plaanitakse kehtestada tasu 0,6 eurot seadme kohta, kuid eelnõu viimases versioonis on tasu suurendatud rohkem kui kaks korda ehk 1,3 euroni.

Koda tegi ministeeriumile ettepaneku vähendada eelnõus sisalduvaid tasusid. Lisaks tehti ettepanek jätta tasu alt välja salvestavad telerid, digiboksid ja sisemised arvutiga mitteintegreeritud kõvakettad, sest inimesed ei kasuta neid seadmeid peamiselt koopiate tegemiseks.

Praeguse ajakava kohaselt plaanib riik nutiseadmete tasuga seonduvad muudatused jõustada 2021. aasta 1. jaanuaril. Nutiseadmetelt tasu kogumise eelnõuga (autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu ning valitsuse 17. jaanuari 2006 määruse nr 14 muutmise eelnõu) ning kaubanduskoja seisukohtadega saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja veebilehel www.koda.ee.

Õiglase hüvitise maksmine eeldab tarbijaharjumuste uuringu tegemist

Selleks, et maksta muusika- ja filmiteose õiguste omajatele õiglast hüvitist, on vaja teada, millises ulatuses kasutavad inimesed erinevaid seadmeid muusika ja filmide salvestamiseks.

Praegu tugineb ministeerium 2017. aasta uuringule. See uuring on vananenud, sest inimeste tarbimisharjumused on selle aja jooksul märgatavalt muutunud. Viimastel aastatel on Eestis hüppeliselt suurenenud tasuliste voogedastusteenuste kasutamine (nt Netflix, Spotify), mille puhul ei tule autoriõiguse seaduse kohaselt õiguste omajatele täiendavat tasu maksta.

Seetõttu tegi koda ministeeriumile ettepaneku teha enne hüvitise süsteemi muutmist inimeste tarbimisharjumuste uuring, et saada teada, milliseid seadmeid ning kui tihti inimesed kasutavad koopiate tegemiseks. Alles seejärel on võimalik otsustada, kui suurt hüvitist tuleb maksta õiguste omajatele.

Nutiseadmete loetelu, millelt plaanitakse tasu koguda

  Tasu määr (eurodes tk kohta)

süle-, tahvel- ja lauaarvuti

1,3

nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga telefon

1,3

salvestusfunktsiooniga digiboks

1

salvestusfunktsiooniga teler

2

optilisele andmekandjale salvestav heli- või videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed

1

sisemäluga MP3/MP4-mängija, muu heli- või videomängija

3

väline kõvaketas

3

sisemine arvutiga mitteintegreeritud kõvaketas

0,6

USB-mälupulk

0,5

mälukaart

0,5

optiline andmekandja – salvestuseta (CD, DVD ja BD)

0,03




Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes