15.06.2021 Teisipäev

Riigikontroll: MES jagas laene ka kriisist mõjutamata firmadele

Riigikontrolli auditi kohaselt on Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) mitmel juhul jaganud koroonakriisist tingitud mõjude leevendamiseks mõeldud laenuraha ettevõtetele, mis ise kriisi mõju ei täheldanud või nägid mõjuna üksnes seda, et pank neile raha ei laena. 

MES-i praktika tõendamisel, et pangad ei ole nõus ettevõttele laenama, oli riigikontrolli hinnangul ebaühtlane.
MES-i praktika tõendamisel, et pangad ei ole nõus ettevõttele laenama, oli riigikontrolli hinnangul ebaühtlane. Foto: pixabay

Riigikontrolli teatel ei teinud MES laene väljastades tihtipeale selgeks, kas laenuvajadus oli põhjustatud just COVID-i kriisist. Auditi käigus selgus veel, et sihtasutus on kohelnud laenutaotlejaid erinevalt, küsides mõnelt ettevõttelt üksikasjalikumat teavet kui teistelt.

Ehkki laenusaamise peamiseks eelduseks sätestati COVID-19 levikuga kaasnev kahjulik majandusmõju, tuvastas riigikontroll, et kümne taotluse puhul anti laenu ettevõtetele, kes märkisid, et nemad ei ole viirusest tingitud kriisi mõju täheldanud. Sellistele taotlustele kulus 5 miljonit eurot laenuraha. Kokku jagati taotlejaile 86 miljonit. 

Enam kui poolesaja laenu taotleva ettevõtte puhul piisas kriisi mõju tõestamiseks väitest, et pank ei laena ettevõttele raha,

ütles riigikontrolör Janar Holm.

"Paraku ei selgitanud sihtasutus välja, kuidas on laenuvajadus konkreetsetel juhtudel põhjustatud koroonaviirusest tingitud kriisist," nentis ta.

Rohkem kui poolesajast ettevõttest enamik ehk 41 soovis ja sai investeerimislaene kokku 17 miljoni euro ulatuses. Nende hulgast 14 ettevõttel käive kriisi ajal hoopiski kasvas ja see oli ka MES-ile esitatud finantsandmete põhjal ennustatav. 

"Audit näitas, et sihtasutus ei kontrollinud tihtipeale ettevõtete väiteid, et nad pangast laenu ei saa või et panga pakutavad tingimused oleks ebamõistlikud," selgitas Holm. Samas oli tema sõnul just see, et ettevõttel ei ole võimalik muude allikate abil täiendavaid finantsvahendeid kaasata või see oleks ettevõttele liiga koormav, üheks laenu saamise eeltingimuseks.

MES-i praktika tõendamisel, et pangad ei ole nõus ettevõttele laenama, oli riigikontrolli hinnangul ebaühtlane. Kui mõni laenutaotleja esitas viis keelduvat otsust pankadelt, siis teine vaid ühe. Leidus neidki, kes jätsid info esitamata ja sihtasutus leppis sellega. Teisalt oli laenutaotlejate seas ettevõtteid, kellelt MES pankade keelduvate laenuotsuste esitamist otsesõnu nõudis. 

"MES-i töökorraldus ei taga menetluse läbipaistvust ega laenutaotlejate võrdset kohtlemist," leidis Holm. Riigikontroll juhib tähelepanu, et avalikku ülesannet täites on sihtasutus kohustatud põhjalikult selgitama laenu andmise ja keeldumise otsuseid, nagu haldusmenetlus seda ette näeb. Paraku jäid laenust keeldumise põhjused mitmel juhul ebaselgeks.

Puudusid näiteks põhjendused, milles sisalduks faktiline ja õiguslik alus, kaalutlused, puudus vaidlustamisviide. Rahuldamata jäi 109 laenutaotlust, kõige sagedamini ehk 30 juhul oli põhjuseks puudulik krediidivõime. Milles see seisnes, riigikontrolli teatel alati ei selgunud, kuna otsuses see ei kajastunud – järelduseks oli pelgalt näiteks, et "projekt on liiga riskantne". Ettevõtteid teavitati otsusest sageli vaid telefonitsi. 

Riigikontroll soovitas maaeluministril tagada, et MES järgiks avaliku ülesande täitmisel haldusmenetluse põhimõtteid, teeks otsuseid läbipaistvalt ja põhjendaks neid faktiliste asjaoludega. Samuti soovitas riigikontroll tagada sihtasutuse juhtorganite rollide lahusus sisekordade kehtestamisel ning kordades asjakohane reeglistik.

Lisaks soovitas riigikontroll tõsta nõukogu järelevalve võimekust, luues selleks püsiva siseauditi funktsiooni kas nõukogu alluvuses või ministeeriumi korraldatuna. Lõpetuseks andis riigikontroll soovituse määrata täpsemalt ja konkreetsete faktiliste asjaoludega kindlaks COVID-i mõju tunnused, kui MES-i kaudu on kavas edaspidi rakendada COVID-i meetmeid. Kui rakendatakse laenumeedet, tuleb riigikontrolli hinnangul määrata täpsemalt kindlaks, kuidas tõendada turutõrget. 

Maaeluminister Urmas Kruuse leidis oma vastuses soovitustele, et haldusmenetluse kohaldumine MES-i nagu ka teiste riigi sihtasutuste tegevusele ei ole praegu veel üldiselt tunnustatud ja vaidlustamata seisukoht. Teema vajab ministri sõnul riigis laiapindsemat arutelu ning seda ei ole õige teha vaid MES-i tegevuse kontekstis.

Kruuse leidis oma vastuses samuti, et MES-il tuli kohaldada haldusmenetlust vaid juhul, kui ta andis laene turutingimustest soodsamalt ehk koos riigiabiga. Minister lubas kaaluda soovitusi suunata MES-i sisemise töökorralduse korrastamist ja juurutada MES-is siseaudit. 

COVID-19 laen bio- ja maamajandusettevõtetele oli rahaliselt mahult üks suuremaid kriisimeetmeid. Selleks eraldati riigieelarvest 100 miljonit eurot. Laenu taotles 347 ettevõtet, kellest sai laenu 248 summas ligikaudu 86 miljonit eurot. Suurim MES-i antud laen oli 3,4 miljonit, väikseim 5000 eurot.

Antud laenude intress oli 1 kuni 6,5 protsenti, keskmine intress oli 2 protsenti. Laenude kestus oli viis kuni 120 kuud, keskmine 72 kuud. Laenud olid 78 protsendil juhtudest tagatud hüpoteegiga. Pool taotlustest ja antud laenudest läks põllumajandussektorisse. Meede oli ametlikult avatud eelmise aasta 15. maist 26. oktoobrini.

255x300

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!