13.05.2020 Kolmapäev

Riigikontroll: järelevalve riigi kulude üle on puudulik

Riigikontroll võrdles ülevaates rahandusministeeriumi eelarveprognoose ja riigi tegelikke tulusid-kulusid ning tuvastas muu hulgas, et järelevalve kulude üle eelarveaasta kestel on puudulik. Riigikontrolli teatel tekib seetõttu oht, et eelarvepuudujääki märgatakse alles siis, kui see on juba suureks kasvanud.
Rahandusministeeriumi sõnul ilmnesid esimesed märgid 2018. aasta prognoositust kehvemast eelarvepositsioonist jaanuaris 2019.
Rahandusministeeriumi sõnul ilmnesid esimesed märgid 2018. aasta prognoositust kehvemast eelarvepositsioonist jaanuaris 2019. Foto: pixabay

Raskusi on olnud eelkõige riigikassasse laekuvate aktsiiside ja Euroopa Liidu toetuste kasutamise hindamisega. Reaalsusele toetuvad prognoosid ja riigieelarve kulude ja tulude pidev seire mängivad olulist rolli ratsionaalsete eelarvevalikute tegemisel, millel on pikaajaline mõju riigi, siinsete elanike ja ettevõtete käekäigule, märkis riigikontroll.

"Praegune aeg annab hinnangu vahepeal levinud suhtumisele, et "reservid põlevad kasutult" ja tuleks kasutusele võtta või et Eestil on ruumi laenamiseks palju ning seda tuleks ka kohe teha," ütles riigikontrolör Janar Holm pressiteates.

"Praegu võime end tunda õnnelikult, et vaatamata varude kiirele vähenemisele viimastel aastatel on koroonaviirusest tingitud kriisi alguseks keskvalitsuse reserve veel siiski mõnevõrra järel," lisas riigikontrolör, osutades, et distsiplineeritud eelarvepoliitikat läheb eelseisvatel aastatel veelgi rohkem vaja.

Holmi sõnul näitab praegune kriis, kui oluline on riigi rahaasjad korras hoida ja kui kiiresti võivad kahaneda puhvrid ja reservid, milles tavaoludes jaguks pikkadeks aastateks.

Tehtud ülevaate käigus täheldas riigikontroll valitsuste teadlikku kaugenemist rahaliselt tasakaalus eelarvepoliitikast juba enne kriisi. Nii aastatel 2018 kui ka 2019 kulutas valitsus sadu miljoneid planeeritust rohkem, vastavalt 208 ja 220 miljonit.

Kiiretel majanduskasvu aastatel, kui maksutulud kasvasid keskmiselt 9 protsenti aastas, ei piisanud sellest siiski kulude katteks. Eelarvepuudujääk kasvas, reservid kahanesid ning riik lükkas kulude kasvu ohjamise või mitteohjamise otsustamise sageli edasi.

Riigikontroll leiab, et eelarvenõukogule tuleb anda eelarvereeglite täitmise jälgimisel suurem roll, mis võimaldaks mõjusamalt juhtida valitsuse tähelepanu riigi tulude ja kulude kavandamisega seotud riskidele.

Seni pole nõukogu tehtav kriitika riigikontrolli teatel olnud piisavalt terav või pole lihtsalt selge, kuidas peab valitsus eelarvenõukogule vastama. Tuleb kokku leppida, milline on eelarvenõukogu roll ja sisunõuded eelarvenõukogu arvamusele ning millal ja kuidas peab valitsus eelarvenõukogu arvamusele reageerima.

Riigikontroll näeb, et vaja on märksa operatiivsemalt teavet riigikassa tulude laekumisest ja riigieelarve tegelikest kuludest. Sealhulgas tuleb hinnata realistlikumalt, kui palju kasutatakse eelarveaastal Euroopa Liidu toetusi ning jälgida, milliseid kulusid ja kui palju aasta kestel riigieelarvest tehakse. Samuti tuleb tagada, et andmed teistelt ministeeriumidelt prognoosiks ja tulude-kulude seireks oleksid asjakohased ning piisavad.

Riskide maandamiseks riigi rahandusprognoosi koostamisel on rahandusministeeriumil vaja teha kokkulepped teiste ministeeriumidega, kuidas tagada usaldusväärne info erinevatest eluvaldkondadest, samuti selgitada välja põhjused, miks on riik viimastel aastatel süsteemselt veerandi võrra ülehinnanud enda võimekust Euroopa Liidu toetusi kasutusele võtta ja mida selle lahendamiseks teha.

Arvestades väheinformatiivset aastaeelarve struktuuri, tuleb rahandusministeeriumil koostöös ministeeriumidega juurutada riigieelarve sisukas ja analüütiline kulude jooksev jälgimine eelarveaasta kestel.

Lisaks on riigikontrolli hinnangul vaja leida lahendus, mil viisil parandada riigi mittemaksuliste tulude prognoosimist ning kiirendada riigi majandustehingute info jõudmist riigi raamatupidamisse.

Riigikontroll peab oluliseks, et riigikogult, valitsuselt, riigikantseleilt, eelarvenõukogult ning Eesti Pangalt kogutaks regulaarselt arvamusi ja ettepanekuid riigieelarve tulude ning kulude seire ja prognoosi koostamise korralduse kohta ning ülevaade esitatud ettepanekutest ja nende võimalikust rakendamisest avalikustatakse.

Rahandusministeeriumi hinnang Eesti majanduse olukorrale on olnud aastate lõikes realistlik ja pigem konservatiivne. Rahandusministeeriumi riigieelarve tulude prognoos on aga osutunud tegelikkusest optimistlikumaks eelkõige Euroopa Liidu toetuste kasutamise süsteemse ülehindamise ja piirikaubanduse mõju alahindamise tõttu.

2018. aasta prognoositust suurem eelarvepuudujääk oli riigikontrolli teatel tingitud eelkõige ekslikust hinnangust aktsiisilaekumisele ja riigieelarve kuludele.

Rahandusministeeriumi sõnul ilmnesid esimesed märgid 2018. aasta prognoositust kehvemast eelarvepositsioonist jaanuaris 2019. Riigikontrolli hinnangul olid märgid arvatust märksa suurema puudujäägi kujunemisest olemas juba 2018. aasta juulis-augustis.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes