Riigikogu kiitis heaks tänavuse lisaeelarve
Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seadusega (651 SE) suurendatakse riigieelarve tulusid 26,6 miljonit, kulusid 36,9 miljonit ja investeeringuid 42,0 miljonit eurot.
Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit eurot läheb kriisikindluse tõstmiseks mõeldud laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel sel aastal. Raha kasutatakse siseturvalisuse suurendamiseks, meditsiinisüsteemi töökindluse ja välisteenistuse kriisivõimekuse parandamiseks ning digiriigi ja meediavaldkonna toimepidevuse tagamiseks.
Lisaeelarves on ka täiendavaid kulusid ja investeeringuid, mis kaetakse peamiselt välisvahenditest ja riigi majandustegevusest saadud lisatuludest. Lisaeelarvega lisanduvad vaid uued tegevused ja tuludest sõltuvaid kuluprojekte tervikuna üle ei vaadata.
Kuigi riigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu, sisaldab lisaeelarve 25 miljoni euro ulatuses finantseerimistehinguid investeerimisfondi paigutamiseks ning Eesti aktsiakapitali sissemakseteks. Seetõttu suurendatakse samas ulatuses laenukohustust, millega kaasneb ka intressikulu 0,4 miljonit eurot.
Menetluse käigus tehtud muudatusega suunatakse transpordiameti investeeringute eelarvesse 12 miljonit eurot, sealhulgas riigimaanteede koondprojekti objektile kümme miljonit eurot teede ehituseks ja taastusremontideks ning kaks miljonit eurot, et soetada riigiteede ehituseks vajalikke maid. Selleks suunatakse valitsemisala sees ümber eelarve nende investeeringute ja tegevuskulude osas, mille kulu teke lükkub järgmisesse aastasse.
Sotsiaalministeerium suunab ümber 2,2 miljonit eurot, mis läheb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele erinevatele programmitegevustele sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS ja sotsiaaltoetuste andmeregistri STAR ülalpidamiskulude puudujäägi katteks.
Samuti sisaldab seadus valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast tänavuse riigieelarve koostamist ja millega eelarve kogumaht ei muutu.
Mullu detsembris vastu võetud riigieelarve kohaselt on riigi tulud sel aastal 17,7 miljardit, kulud 18,2 miljardit, investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot.
Lisaeelarve vastuvõtmise poolt hääletas 47 ja vastu oli 23 riigikogu liiget.