Teisipäev, 23 Jaanuar 2018 14:39

Riigieelarve üheteistkümne kuu kulud vastasid prognoositule

Rahandusministeeriumi andmetel tegid riigiasutused riigieelarves ette nähtud kulusid ja investeeringuid 2017. aasta novembri lõpuks 8,08 miljardit eurot, mida oli 601,4 miljonit eurot ehk 8 protsenti rohkem kui aasta varem samaks ajaks. Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule. Riigi üheteistkümne kuu tulud olid 8,15 miljardit eurot, mis oli 712,7 miljonit eurot ehk 9,6 protsenti suuremad kui aasta varem.

Investeeringuteks suunati 352,7 miljonit eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 318,2 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 34,5 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas 8,7 protsenti võrreldes eelmise aasta novembri lõpu mahuga. 2017. aasta eelarvesse on riigiasutuste investeeringuid planeeritud 330,8 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves paiknevad maanteede, transpordivahendite, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud investeeringud. Riigiasutuste investeeringute eelarvest on kasutatud 96,2 protsenti.

Kuludest vähenesid ainsa liigina finantskulud. Seevastu kõik teised kululiigid, nagu antud toetused, tööjõu- ja majandamiskulud ning muud kulud kasvasid võrreldes eelmise aastaga.

Antud toetused, mis moodustavad riigieelarve kuludest ja investeeringutest poole (50,5 protsenti), kasvasid kokku 9,5 protsenti ehk 327,4 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustustoetustest suurenesid kulud vanaduspensionidele 63,3 miljonit eurot (5 protsenti). Riigieelarvest tasutav töövõimetuspensionide maht kahanes 34,6 miljonit eurot (14,6 protsenti). Samas töötukassa kaudu tasutavad töövõimetoetused suurenesid 56,4 miljoni euro võrra ehk üle neljakümne korra.

Sotsiaalabitoetustest kasvasid peretoetused 49,7 miljoni euro võrra (13,4 protsenti), millest paljulapselise pere toetuse kasv moodustas 27,8 miljonit eurot ning vanemahüvitise kasv 16,5 miljonit eurot. Riik hakkas alates 2017. aasta 1. juulist maksma lasterikastele peredele täiendavat toetust, mis lisandus olemasolevale lapsetoetusele.

Sihtfinantseeringuid tegevuskuludeks ja investeeringuteks on antud 175,5 miljonit eurot ehk 37,6 protsenti rohkem kui aasta varem sama ajaga. Toetuste planeeritud ja tegelikud mahud jagunevad kodumaiste ja välismaiste finantseeringute vahel pooleks.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht oli möödunud aasta üheteistkümne kuu kuludest 43,6 miljonit eurot ehk 3,4 protsenti suurem. Novembri lõpu seisuga on tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest kasutatud 81,4 protsenti, mis on ootuspärane, kuna Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine alates 1. juulist 2017 tõi kuni aasta lõpuni kaasa ajutise kulude suurenemise ning osaliselt nihkuvad eesistumisega seotud jätkutegevused ja nendega seotud kulud 2018. aastasse. 2017. aasta eelarvesse oli planeeritud 60,7 miljonit eurot eesistumisega seotud tööjõu- ja majandamiskuludeks.

Tööjõukulud kasvasid 3,8 protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude ning avaliku sektori töötajate eripensionide arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgafondi kasvuks lisavahendeid kokku 25,5 miljoni euro ulatuses. Lisaks suurenevad 2017. aasta tööjõukulud seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega.

Majandamiskulude mahu 3-protsendine kasv tulenes peamiselt kulude suurenemisest kinnistutele 13,8 miljoni euro võrra ehk 14,8 protsenti ja sotsiaalteenustele 10,9 miljoni euro võrra ehk 9 protsenti, aga ka kasvasid ka lühi- ja pikaajaliste lähetuste kulu 7,9 miljoni euro võrra ehk 18,5 protsenti. Alates juulist tõusid seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega ka lähetus-, administratiiv- ning ürituste ja näituste korraldamise kulud.

Euroopa Liidu ja muudest välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 455,1 miljoni euro eest, mis on ligi 85 miljonit eurot (22,9 protsenti) rohkem kui aasta varem samal ajal. Sellest kõige suurema mahuga tegevused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning maaeluministeeriumil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi 2 miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas novembri lõpu seisuga 1,23 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 818,6 miljonit ning stabiliseerimisreservis 412,4 miljonit eurot. Alates aasta algusest on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht kasvanud 40,2 miljoni euro võrra ehk 3,4 protsenti. Sealhulgas kasvas likviidsusreserv 33,7 miljonit euro võrra ehk 4,3 protsenti ja stabiliseerimisreserv 6,5 miljoni euro võrra ehk 1,6 protsenti.

2017. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht on koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,9 miljardit eurot. Üheteistkümne kuuga täideti tulude eelarvest 85,9 protsenti ja kulude eelarvest koos investeeringutega 81,6 protsenti.

Toetajad

Uku tarkvara IKS logo 1

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes