23.05.2023 Teisipäev

Raport: kunstliha on Eestile suur majanduslik võimalus

Kunstliha tootmine ja tarbimine võib kordades vähendada toidutootmise keskkonnajälge ning aidata kaasa rahvatervise paranemisele. Liha alternatiivide tootmisega seotud teadus- ja arendustegevus on Eestile suur majanduslik võimalus, toob Arenguseire Keskus välja oma lühiraportis “Kunstliha ja muud liha alternatiivid: hetkeseis ja väljavaated”.

Arenguseire Keskus toob raportis välja, et teadus- ja arendustegevus liha alternatiivide tootmise valdkonnas on Eestile suur majanduslik võimalus.
Arenguseire Keskus toob raportis välja, et teadus- ja arendustegevus liha alternatiivide tootmise valdkonnas on Eestile suur majanduslik võimalus. Foto: pixabay

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane tõi välja, et liha tootmiseks kasutatakse maailmas 80% põllumajandusmaast, kuid inimeste tarbitavast valgust moodustavad loomsed valgud vaid 30%.

“Üleminek loomse valgu taimsetele asendajatele vähendaks põllumajanduslikku maakasutust kuni poole võrra ning kultiveeritud ehk laboris kasvatatud liha kasutuselevõtu korral veelgi enam. Lisaks aitavad alternatiivsed liha tootmise meetodid vähendada loomade ja inimeste vahel levivaid haigusi ning leevendada kasvavat antibiootikumiresistentsuse probleemi,” ütles Varblane.

Liha ületarbimine mõjutab negatiivselt ka rahvatervist – Eestis on 20% kõikidest surmadest otseselt seotud ebatervisliku toitumisega ning üha suuremat muret valmistab inimeste ülekaal, näiteks koguni iga viies täiskasvanu on rasvunud. “Eestis süüakse rohkem liha, kui toitumisnõustajad soovitavad ning keskmise Eesti elaniku toidulaual olevast lihast annab suurima keskkonnajälje sealiha. Liha tarbimise vähendamine kuni toitumisnõustajate poolt soovitatud tasemeni vähendaks eestlaste keskkonnajälge 5% võrra,” tõi Varblane näite. Arenguseire Keskuse arvutused näitavad, et Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, mida põhjustab muuhulgas ka loomse toidu ületarbimine.

Alternatiivsed liha tootmise tehnoloogiad tähendavad lihavalgu tootmist laboratoorselt, mikroobide abil sünteesides või tootes lihaalternatiive putukatest, seentest või taimedest. Teadlaste arvates saab kultiveeritud liha massiline tootmine teoks järgmise 10–20 aasta jooksul. Seni vajab lahendamist suuremahulist ja odavat tootmist võimaldava tehnoloogiani jõudmine, samuti ka kunstliha maitseomaduste parandamise probleem.

Arenguseire Keskus toob raportis välja, et teadus- ja arendustegevus liha alternatiivide tootmise valdkonnas on Eestile suur majanduslik võimalus.

Kultiveeritud liha puhul peitub Eesti jaoks suur potentsiaal teaduskoostöös ja patenteerimises, näiteks seadmete, rakusöötmete ja rakukasvusubstraatide prototüüpide kujundamises. “Eesti teadlased omavad täna maailmatasemel kompetentsi sellistes tehisliha tootmise seisukohalt olulistes valdkondades nagu liha mikroobsed alternatiivid, täppisfermentatsioon ja mükoproteiini ehk seenevalgu tootmine,” selgitas Varblane.

Arendus- ja inkubatsioonifaasis peituvad Eesti jaoks suurimad võimalused testimise reguleerimises ja testlaborite loomises ning erialamesside korraldamises. Kasvufaasis olevate arenduste võtmesõnad on aga rakusöötmete ja rakukasvusubstraatide ning seadmekomponentide disain ja tootmine.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference