Kokku võiks Eesti saada 286 miljonit eurot toetusi. Eesti taotlus koosneb kahest 143 miljoni euro suurusest osamaksest.
Maksetaotluse esitas Eesti EKle 30. juunil 2023. Selle aluseks oli Eestile ülesandeks seatud 28 eesmärgi ja ühe sihi täitmine. Osamaksetest kaetakse reformid, mis on seotud energeetika, rohe- ja digipöörde, tööturu, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, roheliste kutseoskuste, innovatsiooni, transpordi ning auditi- ja kontrollisüsteemiga, mida Eestis taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiseks vajab.
Eesti ametiasutused tõendasid taotluses üksikasjalikult ja täielikult seatud 28 eesmärgi ja ühe sihi täitmist. EK on öelnud, et enne kui ta Eesti maksetaotlusele esialgse positiivse hinnangu andis, analüüsis ta Eesti esitatud teavet põhjalikult.
Paraku ei tähenda EK positiivne otsus veel rahalaeva saabumist. Selle kohta peab veel oma arvamuse avaldama majandus- ja rahanduskomitee. Pärast sellelt komiteelt arvamuse saamist võtab EK vastu lõpliku otsuse rahalise toetuse väljamaksmise kohta. Kui EK on lõpliku otsuse vastu võtnud, saab Eestile raha välja maksta.
Selle rahaga toetab EK Eesti rohe- ja digipööret. Rohepööret toetavate investeeringute hulka kuuluvad näiteks ettevõtetele rohepöördeks vajalike roheliste kutseoskuste arendamise rahastamine ja rohefondi loomine. Viimase näol on tegemist finantsinstrumendiga, millest investeeritakse uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate väljatöötamiseks riskikapitalifondidesse või ettevõtetesse vähemalt 90 miljonit eurot. Investeeringuid tehakse sellistes strateegilistes valdkondades nagu energeetika, põllumajandus, toiduainetööstus, transport ja logistika ning materjali- ja keemiatööstus.
Selle rahaga soovitakse katta ka investeeringuid, millega hoogustatakse energiasektoris rohepööret, rahastatakse elektrivõrgu tugevdamise programmi, et suurendada Eesti taastuvenergia tootmisvõimsust, rahastatakse Tallinna Vanasadama trammiliini ehitamist ning toetataks korter- ja väikeelamute renoveerimist. Lisaks peaks see katma ka reformi ohutu, keskkonnahoidliku ja säästva transpordi- ja energiataristu kasutuselevõtu toetamiseks.
Digipöörde osas on Eesti toonud esile mitmesuguseid meetmeid, mis on aidanud kaasa digipöördele. Elluviidud reformide hulka kuuluvad näiteks andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine ning oskuste reform ettevõtete digipöördeks. Eesti on toonud välja ka investeeringud, millega toetatatakse ettevõtete digipööret, avaliku sektori asutuste digitaristu täiustamist ja avaliku sektori asutuste andmete turvalist üleviimist pilvetaristusse. Samuti on Eesti esitatud andmete kohaselt tehtud investeeringud võimaldanud täiustada internetipõhiste avalike teenuste kasutajate abistamiseks loodud virtuaalse abiplatvormi ja ökosüsteemi Bürokratt funktsioone.
Mitu reformi on viidud ellu noorte tööhõive parandamise, pikaajalise hoolduse pakkumise ja esmatasandi tervishoiu tugevdamise valdkonnas. Noorte tööhõive valdkonna meetmetega toetatakse noori töökogemuse omandamisel ja oskuste parandamisel, et nad saaksid palga- ja koolitustoetuste abil paremini tööturul osaleda. Tervishoiuga seotud meetmed aitavad motiveerida tervishoiutöötajaid asuma tööle väljapoole tõmbekeskusi, eelkõige ääremaadele. Selleks suurendatakse esmatasandi arstiabile eraldatavaid vahendeid ning parandatakse juurdepääsu eriarstiabile, laiendades e-konsultatsioonide kasutamist. Seeläbi paraneb kogu Eestis üldine juurdepääs tervishoiuteenustele.
Pikaajalise hoolduse reformi käigus määratletakse muuhulgas pikaajalise hoolduse mõiste, mis Eesti õigusruumis seni puudus. Määratlus hõlmab ka teenuseid, mida osutatakse pikaajalist hooldust vajavatele inimestele, ning selles sedastatakse, et osutatavad teenused peaksid võimaldama neil iseseisvalt igapäevaeluga toime tulla.
Samuti on Eesti astunud samme, et toetada ettevõtete ülemaailmse konkurentsivõime tugevdamiseks piirkondlike ja riigipõhiste ekspordistrateegiate väljatöötamist.
Nüüd jääb üle oodata lõplikku positiivset otsust ja Euroopa rahalaeva kohalejõudmist.
