Väheseks võib hinnata teatud tarbijagruppide huvi toidumärgiste vastu üldiselt, edastas põllumajandusministeerium BNS-ile. Probleeme on nii säilimisajaga seotud mõistete kui koostisosade loetelu lugemisega.
„Näiteks ei tea ligi pooled vastanuist (45%) väljendi „kõlblik kuni“ tähendust. Vaid neljandik (23%) vastanuist mõistab koostisosade esitamise põhimõtet, mille kohaselt märgitakse loetelus kõik toidu koostisosad nende sisalduse alanevas järjestuses,“ rääkis põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.
„Kahjuks peame selle uuringu põhjal tõdema, et Eesti tarbijad ei vaata piisavalt pakendilt, mida nad söövad,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Kuigi kogu turulolev toidukaup on ohutu, peaksid inimesed tervisliku ja tasakaalustatud toidulaua huvides pöörama rohkem tähelepanu ka toidumärgistusele.“
Lisaks leiab 71 protsenti vastajaid, et pakendil esitatud teave on liiga väikeses kirjas ning 45 protsenti leiab, et oluline informatsioon on kehva paigutuse tõttu raskesti leitav või halvasti nähtav.
Toidu märgistamise alase uuringu viis põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi TNS EMOR.
Alates tänavu 13. detsembrist täpsustuvad Euroopa Liidu toiduainete märgistamise nõuded. Märgistus muutub loetavamaks, sest kehtestatakse minimaalne kirjasuurus, selgemalt esitatakse teave allergeenide veesisalduse kohta. Märgistusse lisandub teave liha- ja kalatoodete külmutamise kuupäeva ja sulatamise kohta ning alates 2016. aastast muutub toitumisalase teabe esitamise kord, sealhulgas toidu soolasisalduse esitamine.
