"Meie majanduse olulisim ressurss on ettevõtlik vaim. Ja kui me vaatame statistikat, siis mida me näeme - ettevõtlusaktiivsus on oluliselt kasvanud. Paljude inimeste vastus kriisile ei olnud mitte töötukassa, vaid püüe, vahel koos töötukassaga, alustada uut ettevõtlust. Ja seejuures edukalt," ütles Parts ministeeriumi teates.

"Teiseks – mitte kümnetes ega sadades, vaid tuhandetes on Eestisse lisandunud ettevõtteid, kes reaalselt ja pikaajaliselt näevad oma põhiturgu väljaspool Eestit. Kolmandaks, ehkki meie tootlikkus jääb EL-i keskmisele alla, on selle kasv olnud märkimisväärne," lisas ta.

Partsi sõnul on Eesti oma majandusega jõudmas riikide hulka, kus kohati äraleierdatud sõna innovatsioon on saanud reaalse sisu. Kui 2001. aastal kulutati meil rahvuslikust kogutoodangust teadus- ja arendustegevusse 0,7 protsenti, siis viimaste andemete järgi on see protsent 2,4. Kusjuures poole sellest panustavad ettevõtted, kümme aastat tagasi oli erasektori panus vaid viiendik. Samas on ettevõtteid, kes eesmärgistatult teadus- ja arendustegevuse tegelevad, vaevalt 200.

Tänavu kevadel avaldas Eesti Pank uuringu, kus võrdles Eesti ja Soome tootlikkust. Selgus, et kahe riigi majanduse struktuur ja töötajaskonna ressursi kasutamine on väga sarnased. Partsi sõnul võib sellest järeldada, et ükski Eestis toimiv majandussektor ei ole üleliigne.

"Meil ei ole vaja muretseda selle üle, et äkki meie sektorid ei suuda olla edukad avatud turul maailmas, Euroopas või lähiregioonis. Küsimus pole ka see, kas tehakse allhanget või lõpptoodet, vaid hoopis: kuidas igast tootest või teenusest jääks rohkem raha Eestisse," ütles minister. "Olen viimastel kuudel kohtunud kümnete ettevõtjatega Eesti eri nurkades ja võin kinnitada, et väärtusahelas ülepoole ronimise protsess käib. Küsimus riigi tasemel on, kuidas me saame sellele protsessile kaasa aidata. Läbivaks probleemiks on jätkuvalt tööjõu oskuste areng," sõnas Parts.

Parts ütles, et siiamaani ei ole rahuldavat lahendust probleemile, kuidas mõistlikult siduda haridussüsteem ja ettevõtete pikaajalised vajadused ning seda nii kõrg- kui ka kutsehariduse tasemel. "Külastasin üht väga edukat eksportivat ettevõtet, mille tootmine asub 300 meetri kaugusel ametikoolist. Ja 15 aasta jooksul, mil see ettevõte seal tegutses, ei olnud selle juhid kordagi koolijuhtidega kohtunud," tõi Parts näite. "Ma ei tea, kes peaks tegemise esimese käigu, kuid minu arvates võiks see siiski olla ettevõtluskond," lisas ta.