Pangad said tänavu esimeses kvartalis 111 miljonit eurot puhaskasumit, kuid suur osa sellest teeniti tütarettevõtetest dividendituluna. Seda arvestamata oli puhaskasum 51 miljonit eurot, mida on ligi kolmandik vähem kui samal perioodil aasta tagasi, ütles Eesti Panga ökonomist Mari Tamm pressiteate vahendusel. Kasum vähenes varasemast suurema tulumaksukulu ja ka laenude allahindluskulu tõttu.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas tänavu esimeses kvartalis varasemast hoogsamalt. Eelkõige suurenes tempokamalt ettevõtete laenude ja liisingute maht. Laenu- ja liisinguportfell kasvas märtsis aasta võrdluses 6,2% ja selle kogumaht oli kuu lõpuks 16,3 miljardit eurot.
Selle aasta esimesel kolmel kuul väljastati ettevõtetele uusi pikaajalisi laene ja liisinguid ligi 655 miljoni euro väärtuses, peaaegu veerandi võrra rohkem kui samal perioodil aasta tagasi. Kuigi osaliselt oli tegemist ka olemasolevate laenude refinantseerimisega, said esimeses kvartalis uusi laene kõige suuremas mahus kinnisvara- ja tööstusettevõtted. Ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht suurenes märtsis aastaga 7,3%, 8,5 miljardi euroni, teatas Eesti Pank.
Nõudlus eluasemelaenude järgi püsis aasta alguses stabiilne. Koos kinnisvara hindade kasvu aeglustumisega jäi ka uute eluasemelaenude juurdekasv aasta alguses tagasihoidlikumaks kui möödunud aasta teisel poolel. Eluasemelaenude portfelli kasvutempo jäi märtsis varasemate kuude tasemele (4,2%). Majapidamiste muude laenude ja liisingute kasv aga kiirenes edasi ning oli märtsis aasta võrdluses 8,4%. Sellesse panustasid suuresti autoliisingud ja laenud.
Märtsis väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär jäi eelmiste kuude tasemele. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär on alates eelmise aasta keskelt olnud 2,2%. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmise intressimäära tõusu taga olid üksikud suured tehingud. Ettevõtete laenude keskmine intressimäär ongi muutlikum, sest ettevõtete puhul erineb vastaval perioodil väljastatud laenude risk rohkem.
Pankade viivislaenude maht on endiselt väga väike. Kui veebruaris üle 60 päeva viivises olevad laenud vähesel määral suurenesid – selle taga olid spetsiifiliste tegevusalapõhiste probleemidega silmitsi seisvad ettevõtted teatud tööstusharudes –, siis märtsis nende maht eriti ei muutunud. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavad laenud moodustasid märtsi lõpu seisuga 1,4% laenuportfellist.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kasv oli esimeses kvartalis kiire. Majapidamiste hoiused suurenesid märtsis aastataguse ajaga võrreldes 7,3% ja ettevõtete hoiused 10,4%. Seega kasvavad Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused ikka kiiremini kui pangalaenud, lisas Eesti Pank.
