23.02.2022 Kolmapäev

Õliühing: kõrged kütusehinnad löövad valusalt tarbijate ostuvõimet

Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühingu teatel viisid kõrgete naftahindade tõttu rekordeid püstitavad tanklate müügihinnad Eesti mootorikütuste turu suurde langusesse – kõrge hind on mõjutanud tarbijate ostuvõimet.

Mootoribensiini müük langes 13,2 protsenti, esmakordselt 12 kuu jooksul pöördus aasta varasemaga võrreldes langusse ka diislikütuse müük.
Mootoribensiini müük langes 13,2 protsenti, esmakordselt 12 kuu jooksul pöördus aasta varasemaga võrreldes langusse ka diislikütuse müük. Foto: pixabay

Mootoribensiini müük langes 13,2 protsenti, esmakordselt 12 kuu jooksul pöördus aasta varasemaga võrreldes langusse ka diislikütuse müük, teatas ühing.

Õliühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas, et juba jaanuari teises pooles ilmnenud trend mootoribensiini müüginumbrite languse osas süvenes veelgi veebruari alguses.

Selliseid müüginumbrite languseid nägi kütuseturg viimati eelmise aasta veebruaris-märtsis, kui kehtestatud olid ulatuslikud liikumispiirangud. Praegu mingeid täiendavaid struktuurseid põhjuseid tankimise sedavõrd suureks languseks ei ole ja nii võib eeldada, et rekordhinnad on arvestatavalt tarbimist vähendanud.

Raamat märkis, et kuna kolm neljandikku mootoribensiini tarbitakse kodumajapidamiste poolt siis annavad langenud müüginumbrid märku just inimeste langenud ostujõust. "Detsembrikuuga võrreldes on mootoribensiini hinnad ligikaudi 8 protsendi võrra tõusnud ja tundub, et Eesti inimeste jaoks on kriitiline punkt saabunud," möönis ta. Praeguste kõrgete hindade peamiseks põhjuseks on tema sõnul toornafta maailmaturuhinna kiire tõus viimaste kuude jooksul – detsembri algusega võrreldes ligi 40 protsenti.  Lisaks geopoliitilistele pingetele tõstavad hinda ka madalad naftatootmise mahud ja tugev nõudlus. Seetõttu ennustavad analüütikud praeguse naftahinna taseme jätkumist nähtavas tulevikus.

Õliühingu tegevjuht tõi välja ka, et Eesti aktsiisimäär mootoribensiinile on kõrgem kui Euroopa Liidu (EL) keskmine, maksukoormus võrreldes Läti ja Leeduga on seejuures liitri kohta vastavalt 6 ja 11 senti kõrgem.

"Näiteks Poola otsustas kõrgete hindade tõttu langetada erakorraliselt kütuste aktsiisimäärad nn EL-i miinimummäärani – sealne tarbija maksab liitri pealt üle 20 sendi vähem makse. Ka Keskerakonna juht Jüri Ratas lubas mõne nädala eest tulla välja plaaniga kütuseaktsiiside langetamiseks, kuid kahjuks seni pole mingit konkreetset sammu sellele järgnenud," märkis Raamat.

Tema sõnul on Eesti kütuseturg näidanud, et kui aktsiisimäärad muutuvad, siis jõuavad muudatused koheselt ka hindadesse.

Valdavalt ettevõtlusest tarbitava diislikütuse puhul langes müük küll eelmise aastaga võrreldes, kuid 2020. aastaga võrreldes, kui kehtis veel 12 senti kõrgem aktsiisimäär, oli veebruari alguse tarbimine 24 protsenti kõrgem.

"Siiski on see trend muret tekitav ja tundub, et ka ettevõtlust hakkavad kõrged kütusehinnad pitsitama. Kuigi aktsiisilangetus on hindadele leevendust toonud, siis on Eesti aktsiisipoliitika ikka jäik ja ei järgi sektoriaalseid eripärasid," nentis Raamat.

Ta lisas, et jaanuaris 35 protsenti tõusnud küttepuidu hinna juures on arvestatavaks sisendiks metsatöödel kasutatav diislikütus. "Erinevalt teistest riikidest ei võimalda Eesti oma metsandusele soodusmääraga kütust. See on ainult üks näide, kuidas kõrged aktsiisimaksud Eesti üldist hinnatõusu – mis on viimastel kuudel olnud EL-i kõrgeim – negatiivselt mõjutavad," selgitas Raamat.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!