Juunis tehti kokku 23 366 toimingut, mida on 10 protsenti vähem võrreldes mullusega, samas aprillis ja mais kukkus notariaalsete toimingute arv vastavalt 40 ja 32 protsenti. Teise kvartali arvestuses kukkus toimingute koguarv 28 protsendi võrra möödunud aasta 85 000 toimingult tänavusele ligikaudu 61 000 toimingule. 

Kinnisvaratehingud moodustasid juuni toimingute koguarvust 5698 ehk vaid protsendi võrra vähem kui mullu samal perioodil. "Kinnisvaratehingute tõestamine moodustab olulise osa notariaalsetest toimingutest ning kaduvväike langus kinnisvaratoimingutes ongi peamine põhjus, miks langus tehtud toimingute üldarvus jäi 10 protsendi piiresse," märkis Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson pressiteates.

Ta lisas, et tõenäoliselt tehti juunis siiski ka paljud need kinnisvaratehingud, mis eelnevatel kuudel eriolukorra tõttu edasi lükati.

Teises kvartalis langes kinnisvaratehingute arv piirkondade lõikes enim 37 protsenti Hiiumaal, 26 protsenti Raplas, 25 protsenti Ida-Virumaal ja samuti 25 protsenti Tallinnas. Väiksem oli langus 7 protsendiga Paides ning vaid 1 protsendiga Põlvas. Võrus ja Viljandis kinnisvaratehingute arv pisut kasvas.

Poolaasta arvestuses langes kinnisvaratehingute arv 9 protsenti 35 000 tehingult 32 500 tehingule. Piirkondade lõikes on pilt sarnane kvartalitulemustega, kus suurim langus kinnisvaratehingutes oli 28 protsenti Hiiumaal.

17-protsendise langusega järgnes Ida-Virumaa. Raplas vähenes kinnisvaratehingute arv 16 protsenti, Saaremaal 14 protsenti, Pärnus 11 protsenti ning Tallinnas 10 protsenti. Põlvas, Viljandis, Võrus, Läänemaal ja Jõgeval kinnisvaratehingute arv esimesel poolaastal veidi kasvas.

Abielusid sõlmiti juunis notari juures võrreldes möödunud aastaga 70 protsenti rohkem, lahutuste arv kahanes 7 protsenti. Võrreldes möödunud aastaga kasvas ka testamentide tõestamise arv 12 protsenti ning pärimismenetluste algatamine ja muud pärimisega seotud avalduste arv ligi 15 protsenti.

Sarnaselt kinnisvaratehingutega võime oletada, et ka pärimisega seotud toiminguid lükati eriolukorra tingimustes edasi, mis antud kasvu ka selgitaks,

märkis Saar-Johanson.

Samas volikirjade tegemises nähti pea 20-protsendilist langust, apostillide väljastamises oli vähenemine 26 protsenti. Saar-Johansoni sõnul on see ilmselt põhjendatav asjaoluga, et praegu minnakse vähem välismaale tööle ja õppima, mistõttu puudub ka vajadus väljastada volikirju, millega keegi teine saaks inimese äraolekul tema eest tehinguid teha.

Ta lisas, et mullusega võrreldes vähenesid ka tehingud äriühingute osalustega 14 protsendi võrra.