Ministeerium annab energiasäästlike ehk liginullenergiaelamute tüüplahenduste koostamiseks 290 000 eurot.
„Liginullenergiahoonete ehitamise soodustamiseks tellime avalikuks kasutamiseks viis tüüplahendust, mida säästliku elumaja ehitaja saab kasutada. Kolme aasta pärast peavad avaliku sektori ning aastast 2021 kõik ehitatavad hooned olema oluliselt energiasäästlikumad. Selle saavutamiseks tuleb luua oskusteavet, mis on avalikult kättesaadav. Liginullenergiagahoonete tulek toetab Eesti eesmärke energiajulgeoleku ning loodushoiu valdkonnas,“ sõnas majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
Enamik Eestis praegu püstitatavatest hoonetest ei vasta energiatõhususe poolest veel liginullenergia hoone tasemele. Üks takistus on samuti projektide kõrgem hind, säästlikum hoone on algselt kallim. Teisalt on see seotud ka asjaoluga, et vastav oskusteave pole veel projekteerijate ja ehitajate seas laialt levinud.
Võrreldes tänaste hoonetega võib ühe kasuna välja tuua, et liginullenergiahooned pakuvad näiteks märgatavalt väiksemat küttekulu. Keskmise 75 ruutmeetri suuruse korteri puhul on liginullenergia lahendusega küttekulu umbes 45% väiksem kui ehitades praegu kehtiva miinimumstandardiga, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Alates 2019. aastast peavad kõik uued ehitatavad avaliku sektori hooned olema liginullenergia lahendusega ning aastaks 2021 peavad seda olema ka kõik teised rajatavad hooned.
Toetusmeetme elluviija ja rakendusüksus on SA KredEx, kes korraldab projektide koostamiseks riigihanke. Liginullenergiahoonete projektide tellimist toetab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond.
