07.06.2022 Teisipäev

Ministeerium: hinnatõusu pidurdumist suvekuudel oodata ei ole

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul püsivad energiahinnad, kus oma osa on Venemaale kehtestatud naftaembargol ning sellest tuleneval survel sisendhindadele, väga kõrgel ka lähikuudel ning seetõttu tarbijahindade tõusu märgatavat pidurdumist suvekuudel ilmselt oodata ei ole.

Energiahindade tõus kiirenes maikuus 84 protsendini, mis on pea kaks korda kiirem euroala keskmisest.
Energiahindade tõus kiirenes maikuus 84 protsendini, mis on pea kaks korda kiirem euroala keskmisest. Foto: pixabay

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 1,9 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 20 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul uuele kõrgtasemele, ulatudes 8,1 protsendini. 

"Laiapõhjaline tarbijahindade tõus on hoogsalt jätkumas pea kogu Euroopas ning ületamas turuosaliste ootusi. Sealjuures on Eesti vastav näitaja eelkõige energia kiire kallinemise tõttu euroala kõrgeim. Nüüdseks võib ka väita, et paari kuu tagused prognoosid on selgelt aegunud," nentis Pungas pressiteates.

Analüütik tõi välja, et piisab vaid jälgida iganädalaselt kütuse postihindu, mis annab aimu ebatervest olukorrast maailmaturul.

Mai algusega võrreldes tõusis bensiiniliitri hind koguni 22 senti, mis tähendab enam kui 10 protsendilist kallinemist ühe kuuga,

selgitas Pungas.

Samas lisaks energiale on tema sõnul oodatust enam tõusnud ka toiduainete, tööstuskaupade ja teenuste hinnad. "Sisendite kallinemine on ettevõtetel olnud märkimisväärne ning arvestades siinset paindlikumat hinnakujundust ning jätkuvalt tugevat nõudlust, on võimalik kulude kasvu lõpphindadesse lisada. Tarbimist on elavdanud ka koroonapiirangute leevendamine ning täiendavalt on sõjapõgenikega kaasnenud nõudluse tuntav suurenemine üüri- ja majutusteenuse osas," märkis analüütik.

Energiahindade tõus kiirenes maikuus 84 protsendini, mis on pea kaks korda kiirem euroala keskmisest. Hinnatõusu erinevuse põhjuseks on Pungase sõnul eelkõige elekter ja gaas, mille kallinemise osas on Eesti euroala esirinnas.

"Seda võib osalt seletada energia suure osakaaluga tarbimiskulutustes ning börsihindade kiire kandumisega majapidamiste kommunaalarvetesse. Lisaks said kevadel läbi energia leevendusmeetmed, mis aitasid pehmendada eelmainitud energiakandjate hinnatõusu. Osades euroala riikides, kus on levinud pikaajalisemad fikseeritud paketid, jõuab hinnatõus kohale lamedama tõusutrendiga," lausus analüütik.

Toiduhinnad on aastaga tõusnud 17 protsenti, sealjuures on oluliselt kallinenud kõik peamised toidukaubad. "Ka toidu osas on hinnatõus laias laastus kaks korda kiirem kui euroalal. Esile tõusevadki Balti riigid, sealjuures on hoogsaim toidu kallinemine toimunud Leedus," nentis Pungas.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!