14.09.2020 Esmaspäev

Mida peaks tarbija teadma väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul

Kui tarbija on kauplejaga asja ostmiseks või teenuse saamiseks sõlminud lepingu oma kodus, oma töökohas, tänaval, kaubanduskeskuses või kaubanduskeskuse parklas, siis sellisel viisil sõlmitud lepingu puhul on tegemist väljaspool äriruume sõlmitud lepinguga, kirjutab Kerly Kirsipuu, TTJA tarbimiskeskkonna osakonna peainspektor.

Kui lepingu sõlmimisel ei teavitanud kaupleja tarbijat lepingu taganemise õigusest, võib tarbija lepingust taganeda 12 kuu jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuslepingu sõlmimisest.
Kui lepingu sõlmimisel ei teavitanud kaupleja tarbijat lepingu taganemise õigusest, võib tarbija lepingust taganeda 12 kuu jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuslepingu sõlmimisest. Foto: pexels

Enne kauplejaga lepingu sõlmimist on tarbijal õigus saada põhjalikku teavet ostetava kauba või teenuse kohta, samuti lepingutingimuste kohta. Kaubaga, mis on tehniliselt keerukas või mille kasutamine nõuab erioskust, peab kaupleja kaasa andma eestikeelse kasutusjuhendi. Kui ostetud kauba puhul sõlmitakse selle eest tasumiseks järelmaksuleping, siis peab tarbija enne lepingu allkirjastamist võtma aega, et lugeda läbi lepingu tingimused.

Väljapool äriruume sõlmitava lepingu puhul peab kaupleja tarbijat teavitama 14-päevasest lepingust taganemise õigusest. 

Lepingust taganemise õiguse kasutamisel tuleb tarbijal esitada lepingust taganemise avaldus 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuse puhul lepingu sõlmimisest. Taganemise avaldus tuleb esitada kauplejale kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingust taganemist ei pea kauplejale põhjendama. Lepingust taganemise puhul peab kaupleja tarbijale raha tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul arvates lepingust taganemisest. Sama aja jooksul tuleb tarbijal kauplejale ka kaup tagastada.

Tarbijal tuleb asjaga tutvumisel silmas pidada, et tarbija ei tohiks asja kasutada enamal määral, kui ta oleks seda teinud tavakaupluses ostes. Kui tarbija ongi tagastavat asja kasutanud rohkemal viisil, kui oli vaja sellega tutvumiseks ja selle omaduste veendumiseks, siis ei kaota tarbija küll taganemisõigust, kuid kauplejal on õigus vähendada tarbijale tagasimakstavat summat, seda käsitletakse asja väärtuse vähenemisena. 

Kui lepingu sõlmimisel ei teavitanud kaupleja tarbijat lepingu taganemise õigusest, võib tarbija lepingust taganeda 12 kuu jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuslepingu sõlmimisest.

Kui juhtub, et kaup või teenus, mille tarbija on ostnud, osutub defektseks, tuleb probleemi lahendamiseks pöörduda kaupleja poole, soovitavalt kirjalikult. Pretensiooni saab esitada seaduse järgi kahe aasta jooksul alates ostupäevast s.o lepingu sõlmimisest, kuid meeles tuleb pidada, et ainult esimese kuue kuu kestel on kauplejal pretensiooniga mittenõustumise korral kohustus tõendada, et müüdud kaup oli kvaliteetne ning puuduse on kaubale tekitanud tarbija ise. Pärast kuue kuu möödumist peab tarbija ise tõendama, et sai juba ostmiselt defektse kauba.

Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul:

  • enne lepingu allkirjastamist on tarbijal õigus ja kohustus tutvuda lepingutingimustega.
  • kui on küsimusi allkirjastava lepingu kohta, on tarbijal õigus saada kauplejalt vastused  küsimustele enne lepingu allkirjastamist.
  • tarbijal on õigus väljaspool äriruume sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuse puhul lepingu sõlmimisest. Lepingust taganemist ei pea kauplejale põhjendama.
  • asjaga tutvumisel kodus peab tarbija silmas pidama, et ei kasutaks asja enamal määral kui oleks saanud seda teha tavakaupluses asja ostes.

Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul võib tarbija kokku puutuda ebaausate kauplemisvõtetega.

Ebaausad on sellised kauplemisvõtted, mis eksitavad või on tarbija suhtes agressiivsed.

  • eksitav on  kauplemisvõte siis, kui kaupleja annab tarbijale kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib tarbijat tõenäoliselt eksitada, kuna saadud info on ebaselge või mitmeti mõistetav. Eksitav on kauplemisvõte ka siis, kui kaupleja jätab andmata olulise info, mida oleks vaja teada ostuotsuse tegemisel, nt teave kauba või teenuse hinna, peamiste omaduste, kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade kohta.
  • agressiivne on kauplemisvõte siis, kui kaupleja piirab sellega tarbija valikuvabadust, mõjutades tarbijat tema kaupa või teenust ostma. 
  • agressiivsete kauplemisvõtete alla kuuluvad ka tarbijale järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemised.

Kui tarbija tunneb, et kaupleja on kasutanud tehingu tegemisel ebaausaid kauplemisvõtteid, tuleb sellest teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või helistades tööpäeviti kell 10.00-15.00 telefonile 620 1707). Tarbija õiguste ja kohustustega saab tutvuda ameti veebilehel https://www.ttja.ee/et. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes