Kuigi tööealine rahvastik ehk 15–74-aastaste arv on vähenenud sajandi algusest alates ja vähenes ka eelmisel aastal 10 000 inimese võrra, on kriisist taastumise aastatel hõivatute arv kuni eelmise aasta lõpuni siiski suurenenud. "Seda on võimaldanud ka kriisiaastatel suhteliselt kõrgel püsinud tööjõus osalemise määr. Statistilise hõive languse üks põhjus võib olla eelmise aasta teises kvartalis mõõdetud üllatuslikult suur hõive lisandumine, mis nüüd välja taandub," märkis rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi pressiteates.
Tegevusalade lõikes on kriisieelse tipuga ajaga hõive kasvanud kõige rohkem info ja side tegevusalal, kus see kasvas 60 protsenti, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses 40 protsenti ning haldus- ja abitegevustes 25 protsenti. Oluliselt allpool eelmist tipptaset on aga hõive ehitusele, kus see on 30 protsenti väiksem, lisaks ka põllumajanduses ja energeetikas.
Ehituses on hõive madal tase kooskõlas veerandi võrra väiksemate ehitusmahtudega ning seal võib hõive tulevikus kasvada koos nõudluse kasvuga. Ülejäänud sektorite areng aga kirjeldab ilmselt majanduse loomulikku struktuurimuutust — info- ja sidetehnoloogia ja eri teenuste osatähtsus suureneb ning lihtsamat tööd nõudvatel, kuid automatiseeritavatel aladel väheneb veelgi, ütles Aben.
Tööealise rahvastiku kiire vähenemise taustal võiks vaba tööjõuressurssi arvestades Eesti koguhõive sellel ja järgneval aastal veel veidi kasvada, kuid madal nõudlus erinevatel turgudel ja eriti ehituses ei luba seda praegu ennustada, lisas ta.
