"Uuringust välja tulnud ärieetikat puudutavad hoiakud Eesti juhtide seas olid nii mõneski punktis üllatavad," rääkis Ernst & Young Baltic AS-i finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro pressiteates. "Näiteks kolmandiku Eesti ettevõtete juhtide arvates on kingituste ja meelelahutuse pakkumine ärisuhete hoidmiseks või tekitamiseks õigustatud, mis on kolm korda kõrgem näitaja kui arenenud riikide keskmine. Võrdlusena EY poolt hiljuti läbi viidud sarnases rahvusvahelises uuringus leidsid sellise käitumise õigustatud olevat 11 protsenti juhtidest."
"Ühtlasi selgus uuringust, et Eesti ettevõtete juhtidest on 7% maksnud ärialases situatsioonis altkäemaksu, kui võrdluses arenenud riikidega on sama teinud 3 protsenti vastanutest," märkis Pikaro.
Lepingule vastavalt vajadusele tegelikkusest varasema või hilisema kuupäeva märkimisega on kokku puutunud 27% Eesti ettevõtete juhtidest. Eraelulises olukorras on altkäemaksu maksnud aga tervelt 17% juhtidest.
Viimase kahe aasta jooksul on pettusejuhtumiga kokku puutunud pooled Eesti ettevõtetest, kusjuures 26%-l on tekkinud sellega ka üle 10 000-eurone kahju.
Pettuse ennetamise ja avastamise peamiste mehhanismidena on Eesti organisatsioonides uuringu kohaselt kasutusel finantsauditi (95%-l vastanutest) ja siseauditi (79%-l vastanutest) läbiviimine ning töötajate ja koostööpartnerite taustakontrollide tegemine (78%-l vastanutest).
"Üllatav on asjaolu, et eelpool nimetatud mehhanismid on pettuseriskide juhtimisel ühed vähem tõhusamad," lisas Pikaro. "Traditsiooniliselt tuvastatakse kõige kiiremini pettusejuhtumeid vihje või juhuse kaudu, samas Eesti ettevõtetes on need meetmed vähe eelistatud: vihjeliini kasutatakse pettuseriskide tuvastamise meetmena organisatsioonides üksnes 34% ja üllatusauditeid 39%."
Ernst & Youngi poolt Eestis läbi viidud korruptsiooni- ja pettuseriski alases uuringus osales kokku 112 äriühingute ja organisatsioonide juhtimisfunktsiooni omavat isikut.
