"Eellepinguga fikseeritakse korteri maksimaalne hind, mis võib olla isegi kümme protsenti kõrgem kui inimene oli esialgu valmis maksma. Kui arendajad jätsid seni valmimistähtaja osas endale kuu-kaks varuks, siis uute lepingute kohaselt võib tarneraskuste korral olla valmimise varu pool aastat. Olukord on selline, et kinnisvara ostu lõplikud tingimused selguvad piltlikult öeldes notarisse minnes," selgitas Laugus pressiteates.
Ta nentis, et ostja jaoks on see ebamugav, kuid toorainete defitsiidi ja tarneraskuste olukorras ei tea arendaja ega ka ehitaja, mis on projekti lõpphind või millal hoone valmis saab.
Mõned arendajad ei taha seetõttu kortereid enne lõplikku valmimist üldse müüki pannagi. Pigem ehitatakse valmis ja hakatakse müüma kui lõpphind selge,
lausus Laugus.
Ehkki turg on tema sõnul praegu aktiivne ja esialgne sõjast tulenev ebakindlus on ostjate poolt unustatud, siis tekitavad ujuvad lepingud inimeste jaoks ebakindlust. "Sellist tüüpi klauslites on omad riskid ja soovitan lepinguid väga teraselt lugeda ning igaks juhuks kaasata juurde ka valdkonna professionaal," rõhutas Laugus.
Materjalide defitsiidi, tarneraskuste, tööjõuprobleemide ja tõusvate intresside tõttu on kinnisvarabüroo juhi sõnul uusarenduste valmimise- ja ka tehingumahud lähiaastal olulises languses. Samadel põhjustel on ühikute hinnatrend endiselt selges tõusus.
