08.04.2022 Reede

Kiire hinnakasvu tõttu väheneb inimeste ostujõud

Tarbijate ostukorv kallines märtsis aastaga 15,2%. Hinnakasvu panustasid enim energiahinnad, mis kallinesid aastavõrdluses 54%. Elektri- ja gaasihinnad tõusid ligikaudu 70%, seda isegi vaatamata valitsuse kehtestatud hinnapiirile. Mootorikütuste hinnakasv ulatus märtsis 44%ni, sest Venemaa naftaekspordi vähenemist ei ole maailmaturul suudetud täiel määral asendada.

Sulev Pert, Eesti Panga ökonomist
Sulev Pert, Eesti Panga ökonomist Foto: erakogu

Toiduainete hulgas on Eestis olnud eriti järsk puu- ja köögiviljade hinnakasv, mis ulatus 22%ni. Kuna Eesti tarnib puu- ja köögivilju enamasti mujalt, siis võivad imporditavate toiduainete hinnakasvule kaasa aidata pikad tarneahelad.

Samas teravilja ja piimasaaduste tootmine on Eestis olnud märksa suurem kui tarbimine. Toidutoorme hinnatõusu ajal saavad Eesti tootjad eksportida piimatooteid kõrgema hinnaga. Kui Venemaa ja Ukraina toodang rahvusvaheliselt turult kaob, jääb hinnatõususurve kestma, mistõttu kasvavad toiduhinnad ilmselt veelgi. Konkurentsi Eesti jaemüügisektoris on suurendanud Lidli kaubandusketi tulek Eesti turule. Naaberriikides pole Lidli turuosa siiski väga suureks kasvanud.

Tarbijakorvi laiapõhjaline kallinemine vähendab sel aastal inimeste reaalset sissetulekut, kuna palgakasv jääb eeldatavasti hinnatõusust aeglasemaks. Sundkulutuste suurenemine muudab tarbimismustrit, sest teenuste ja tarbekaupade ostmiseks jääb kätte vähem raha. Majapidamised kulutavad energiale keskmiselt 15% ja toiduainetele 28% oma sissetulekust.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!