"Ühisrahastus on kiiresti populaarsust koguv finantsvahenduse vorm, mille kasvul võib majanduse ja finantssüsteemi jaoks olla mitmeid positiivseid külgi. Näiteks on see kasulik väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis oma väiksuse või stardifaasi tõttu traditsioonilistest allikatest laenu ei pruugi saada, kuid kel on võimalik kapitali hankida ühisrahastuse kaudu," kirjutas Grüning keskpanga blogis.
Ta lisas, et see pakub täiendavaid võimalusi ka inimestele, kes soovivad tulu teenida väiksemaid summasid investeerides. Samuti toetab ühisrahastus tema hinnangul ka investeerimisharjumuse kasvu ühiskonnas.
Rahandusministeeriumi andmetel tegutseb Eestis mitukümmend ühisrahastusplatvormi. Mõned neist on pälvinud FinanceEstonia hea tava märgise, mis osutab ettevõtte jätkusuutlikule ja vastutustundlikule majandamisele. Üksikute krediidivahendaja tegevusloaga ühisrahastusettevõtete üle teeb järelevalvet finantsinspektsioon.
"Teisalt on aga tegu vähereguleeritud valdkonnaga, kus reeglid ei ole alati selged ja puudub investorikaitse ning rahastuse otsijate regulaarne kohustus oma finantsseisu kajastada," märkis ökonomist.
Suurem osa Eestis tegutsevatest ühisrahastusettevõtetest pakub raha kaasamise võimalusi juriidilistele isikutele ja ei anna finantseeringut oma nimel, vaid tegeleb osapoolte kokkuviimisega.
Grüning kirjutas, et ühisrahastusplatvormi kaudu laenu vajavad ettevõtted kasutavad sageli oma tegevuse rahastamiseks korraga mitut allikat. Sama võivad teha ka eraisikud.
Erinevalt pankadest on ühisrahastuse investoritel võrdlemisi piiratud info laenuvõtja maksevõime ja varasema maksekäitumise, samuti projekti tegeliku eesmärgi kohta. Seetõttu on laenuvõtja ja projekti tegelikku riskitaset keeruline hinnata. Investorid sõltuvad tugevalt platvormi poolt vahendatud teabest ning selle ajakohasest edastamisest,
märkis ta.
Koroonaviiruse leviku tõkestamisega kaasnenud piirangud on ökonomisti sõnul mõjutanud laenuvõtjate maksevõimet ning kriisi süvenedes võivad raskustesse sattuda nii ühisrahastusplatvormide kaudu laenu otsivad eraisikud ja ettevõtted kui ka platvormid ise.
"Mitmed ühisrahastusplatvormid on lubanud, et investorite varad on kaitstud ka juhul, kui laenuvõtja või platvorm peaks sattuma raskustesse või tegevuse lõpetama. Majanduslanguse süvenedes on keerukas ennustada, kuivõrd platvormid antud lubadusi täita suudavad," nentis Grüning.
Seni ei ole kriisi tagajärjel ühisrahastuses märkimisväärseid krediidiriske realiseerunud. "Kui krediidiriskid peaksid tõeks saama, on sel sektori väiksuse tõttu finantssektori toimekindlusele tervikuna piiratud mõju. Üksikisiku tasandil võib investor sattuda raskustesse juhul, kui finantspuhvriteks arvestatud investeeringute kahanedes väheneb võime panga- või muid laene tagasi maksta," märkis ökonomist.
