14.01.2022 Reede

Keskpank: riikide võlakoormuse kasv suurendab riske finantssektoris

Eesti Panga ökonomisti Kristjan Mäe sõnul võivad koroonakriisist tingitud kulutuste ja oluliselt kahanenud maksulaekumiste tõttu ajalooliselt kõrgeimale tasemele jõudnud euroala riikide võlakoormused suurendada riske ka finantssektoris. 

Rekordiliste võlatasemete valguses väljendas taas ka Euroopa Keskpank oma hiljutises finantsstabiilsuse ülevaates muret eelkõige suuremate võlakoormustega riikide võlgade jätkusuutlikkuse pärast.
Rekordiliste võlatasemete valguses väljendas taas ka Euroopa Keskpank oma hiljutises finantsstabiilsuse ülevaates muret eelkõige suuremate võlakoormustega riikide võlgade jätkusuutlikkuse pärast. Foto: pixabay

Turgutamist vajav majandus ja kavandatust olulised suuremad väljaminekud arstiabile sundisid riike tegema märkimisväärseid kulutusi, mis tõid kaasa plaanitust suuremad eelarvepuudujäägid ja võlakoormate kiire kasvu. "Valitsuste jõuline sekkumine aitas vältida massilist ettevõtete pankrotistumist ja säilitada töökohti, ent suurendas riske keskpikas vaates," nentis Mäe keskpanga blogis.

Rekordiliste võlatasemete valguses väljendas taas ka Euroopa Keskpank oma hiljutises finantsstabiilsuse ülevaates muret eelkõige suuremate võlakoormustega riikide võlgade jätkusuutlikkuse pärast.

Mäe tõdes, et riigi võlakoormuse kasv võib erinevate kanalite kaudu avaldada olulist mõju ka finantssektori toimimisele. "Esiteks hoiavad pangad oma varade hulgas likviidsuse juhtimise eesmärgil valitsuste võlakirju. Need võivad aga muuta pangad kergesti haavatavaks, kui riigi majanduslik väljavaade peaks halvenema ja/või intressimäärad tõusma ning riigivõlakirjade väärtus väheneb," selgitas ta.

Seda ilmestab tema sõnul ligi kümme aastat tagasi aset leidnud Euroopa võlakriis, kus mitmel euroala riigil tekkisid raskused võlgade tagasimaksmisega. "Pankade varade väärtuse vähenemine langetas nende atraktiivsust investorite silmis, mistõttu muutus rahastamine pankade jaoks keerulisemaks ja kallimaks. See omakorda vähendas pankade laenupakkumise võimet ning tegi ettevõtetele ja majapidamistele laenude saamise keerulisemaks ja kallimaks," kirjeldas ta.

Selline olukord toob Mäe sõnul kaasa osade investeeringute edasilükkamise, mistap langeb majandusaktiivsus ja maksulaekumine ning tagajärjena võib riigivõla teenindamine osutuda veelgi keerulisemaks.

Teine ja rohkem ka Eesti praeguse olukorraga seotud risk on ökonomisti vaates, et puudujäägis eelarvega ehk majanduse elavdamisele suunatud eelarvepoliitika võimendab finants- ja kinnisvarahindade kasvu, tuues kaasa riskide kuhjumise ka finantssüsteemis.

Riigi poolt täiendava raha suunamine majandusse suurendab nõudlust toodete ja teenuste järele. Ettevõtted ei saa aga reeglina juba niigi madala tööpuuduse juures sama järsult toodete ja teenuste pakkumist suurendada, mistõttu kallinevad hinnad nii riigi kui ka erasektori jaoks,

märkis ta.

Kui majandusolud peaks halvenema, siis tekib Mäe sõnul oht varahindade kiireks kukkumiseks ning ühtlasi langeb tavapäraselt surve alla ka ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime, mis võib kaasa tuua pankade laenukahjumite suurenemise. Laenukahjumite suurenemise tagajärjel karmistuksid omakorda riskihinnangud ja väheneks laenamiseks vaba raha hulk, mistõttu kahaneks pankade soov ja võime majandust rahastada. See võimendaks varahindade langust veelgi.

Niisugune tsükkel avaldus viimati eelmise finantskriisi ja sellele eelnenud majandusbuumi ajal.

"Seega pole korras riigirahandus oluline vaid seepärast, et eelarves oleks raha ka pikemas perspektiivis investeeringute tegemiseks ning palkade ja pensionite väljamaksmiseks. Riigi eelarvepoliitika ja võlakoormuse jätkusuutlikkus mõjutab ka finantssüsteemi riske, varade hinda ning ettevõtete ja majapidamiste võimet laenu saada," võttis Mäe kokku. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!