27.03.2024 Kolmapäev

Keskpanga kompass: euroala inflatsioon ja intressimäärad

Prognoosid lubavad täna uskuda, et euroala inflatsioon on kontrolli all ja kuue kuu euribor, mis oktoobris jõudis viimaste aastate tippu, ehk 4,2% lähedale, jätkab langemist. Euribori naasmist 0% juurde me siiski ilmselt ei näe ja ei peakski nägema, kirjutab Swedbanki pensionifondide portfellihaldur Katrin Rahe.

Katrin Rahe, Swedbanki pensionifondide portfellihaldur
Katrin Rahe, Swedbanki pensionifondide portfellihaldur Foto: Swedbank

Ühe täiesti tavalise keskpanga täiesti tavaline ülesanne on tagada stabiilse ostujõuga raha ja selle ringlemine. Sisuliselt tähendab see, et keskpank on pankade pank. Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitika siht on hoida euroala aastast hinnatõusu 2% lähistel. See töö ei ole kergete killast – juhitakse tahavaatepeegli abil ja ette vaadatakse läbi prognooside märtsis, juunis, septembris ja detsembris.

Kui oodatav inflatsioon sihitud 2% juurest tõusma hakkab, teeb keskpank hinnakasvu ohjeldamiseks raha pankadele vähem kättesaadavaks, tõstes keskpangast raha laenamise hinda ehk baasintressimäärasid. Vastupidi loomulikult ka. Toimiva rahasüsteemi korral liigub baasintressimäärade tõstmise või langetamise mõju doominoefektina pankadest edasi reaalmajandusse koguni kuni 18 kuu jooksul. 

Kui mõnel euroala kommertspangal juhtub rahalist likviidsust lühiajaliselt vähevõitu olema, saab ta täna keskpangast raha laenata baasintressiga 4,75%. Kui aga raha on üle, siis saab kommertspank seda keskpangas hoiustada baasintressiga 4%. Mõlemad on seejuures üleöömäärad. Sellega pakub keskpank alternatiivi pankade omavahelisele vilkale rahaturule, kus laenamise-hoiustamise hind kujuneb tegeliku nõudluse-pakkumise põhjal ning selle igapäevane keskmine fikseeritakse Euribori (Euro Interbank Offered Rate) nime all. Seetõttu liigubki euribor keskpanga baasintressimääradega sarnases rütmis, ehkki teatava ajalise nihkega – euribor võtab uue suuna juba ennetavalt. Nii mõjutavad keskpanga intressiotsused kodulaenu kulusid ka näiteks neil, kel see on seotud euriboriga. 

Täna on kuue kuu euribori määr 3,86%, mis on hoiustamise baasintressiga päris samas tsoonis. See on hea märk, sest tähendab, et pangad on üksteise jaoks usaldusväärsed, raha on saadaval ja baasintresside tõusu rohkem oodata ei ole. 2022. aasta juulis alanud ja 2023. aasta septembris eeldatavasti lõppenud baasintresside tõstmise tsükkel oli EKP senise ajaloo kaugelt kõige kiirem ja järsem. Selle tingisid euroalal pöörases tempos tõusnud hinnad. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära tõsteti -0,5%-lt 4%-le. Majandusstatistika ja prognoosid lubavad täna arvata, et inflatsioon saadi edukalt ohjesse. Kuue kuu euribor liikus samal perioodil nulli lähedalt 4% lähistele. Kas nüüd on õige aeg oodata suurt intressimäärade langemist?

EKP ajaloo eelviimane langetamistsükkel oli väga kiire ja järsk ja toimus 2008. aasta suure finantskriisi sees. Viimane langetamistsükkel oli küll aeglasem, ehkki toimus euroala võlakriisi taustal, samas vahepeal jõuti intresse tõsta napilt kahel korral. Täna pole kriisi. Ka kardetud majanduslangus euroalal on võtnud praeguseks pigem majanduse tsüklilise kõikumise näo. Kui veel mullu detsembris oodati, et alates aprillist toob uus aasta vähemalt kuus baasintresside 0,25%-list langetamist, siis tänaseks on ootus kahanenud vähem kui neljale kärpele ja mitte enne juunit. Liiatigi tegi EKP viimase intresside tõstmise alles septembris, mistõttu kevadise kärpe ootused olid pisut rutakad. Euroopa keskpank on oma suhteliselt lühikese ajaloo jooksul küll paar rahapoliitilist viga teinud, näiteks tõstes intresse 2008. aasta juunis, kui hüpoteeklaenudega USAs olid juba probleemid teada või siis 2011. aasta kevadsuvel võlakriisi lävel.

Loomulikult sõltub keskpanga käekiri ka juhist, kes on roolis. Neljast presidendist esimene, hollandlane Duisenberg ei väsinud kordamast, et „Rates are appropriate“ ehk intressid on täpselt õiged. Prantslase Trichet lemmikväljend oli, et „There is only one needle on our compass“, pidades silmas, et EKP ainus siht on hoida inflatsiooni kontrolli all. Itaallane Draghi juhtis panka palju ärevamatel aegadel ja jäi ajalukku lausega „Whatever it takes“, ehk lubadusega teha kõik võimalik. Prantslanna Lagarde’i jälg keskpanga ajalukku on alles kujunemas. 

Täna lubavad nii prognoosid kui ka olemasolev seis arvata, et olukord on kontrolli all. Terendanud hüperinflatsioon saadi enneolematus unisoonis teiste suurte keskpankadega ohjesse ja pole põhjust oodata muud kui rahumeelsemat sorti langetamisperioodi. Siiski võiksid nulleuriboriga ajad olla kaduvik. Majandusmehhanismide normaalseks toimimiseks peab raha kättesaadavusel olema hind. Hea, kui tasapisi naastakse rahulike aegade keskmise juurde, mis tähendaks euribori 2% kuni 2,5% ringis.

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255