11.03.2011 Reede

Jooksevkonto ülejääk oli mullu 3,6% SKP-st

Eesti maksebilansi jooksevkonto oli ülejäägis teist aastat järjest. Võrreldes 2009. aastaga vähenes ülejääk ligi viiendiku võrra, teatas keskpank. Jooksevkonto ülejääk reinvesteeritud tuluta oli 8,6% SKP-st.

Välisnõudluse taastumine soodustas kaupade ja teenuste eksporti ning Eestisse paigutatud välismaiste otseinvesteeringute tulukuse kasvu. Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi ülejääk suurenes aastaga 40% võrra ning oli 1,1 miljardit eurot ehk 7,6% SKP-st. Kaupade eksport suurenes enam kui kolmandiku võrra. Tulu netoväljavool, mis hõlmas valdavalt reinvesteeritud tulu, kasvas kaks korda.

Kaubavahetuse puudujääk kahanes Eesti Panga andmetel mullu võrreldes 2009. aastaga rohkem kui 60% võrra ja moodustas 214 miljonit eurot ehk 1,5% SKP-st. Viimati oli puudujääk ligilähedaselt sama väike 1994. aastal.

Mullu ületas ekspordi kasv impordi oma, kaupade eksport kasvas 35% võrra ja kaupade import 27% võrra. Kaupade ekspordi kasvutempo jõudis mullu neljandas kvartalis 54-protsendilise kasvuni võrreldes aasta varem sama ajaga.

Ekspordi ja impordi kasvu mõjutas peamiselt masinate ja seadmete kaubagrupp. Puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete ja mööbli ülejääk kasvas ning mineraalsete toodete puudujääk kahanes mullu.

Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli mullu 1,3 miljardit eurot, jäädes kolme protsendi võrra alla 2009. aasta rekordilisele tasemele. Teenuste eksport suurenes kaheksa protsendi võrra ja teenuste import kasvas 15%. Ülejääki toetasid kõige rohkem veo- ja reisiteenused ning muud äriteenused.

Eesti kulla- ja välisvaluutareservid vähenesid 831 miljoni euro võrra, mille peamine põhjus oli krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude alandamine seoses ettevalmistusega eurosüsteemiga ühinemiseks. Eesti Pank vähendas pankade 15-protsendilist kohustusliku reservi nõuet mullu septembris 11%-le ja mullu novembris seitsmele protsendile. Tänavu jaanuari algusest on kohustusliku reservi nõue lühematele kui kaheaastastele kohustustele kaks protsenti ja pikematele null protsenti.

Eesti majanduse koguvälisvõlg alanes keskpanga andmetel aastaga viie protsendi võrra ning moodustas aasta lõpus 16,6 miljardit eurot, olles 14% suurem kui SKP.

BNS


Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255