08.01.2018 Esmaspäev
Möödunud aastal tõusid hinnad 3,4 protsenti
Statistikaameti andmetel langesid hinnad detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus novembri 4,2 protsendilt detsembris 3,4 protsendini. Aasta kokkuvõttes tõusid hinnad 3,4 protsenti, mida rahandusministeerium suvises prognoosis ka ootas. Euroalal püsis hinnatõus möödunud aasta teisel poolel suhteliselt stabiilsena, ulatudes detsembris 1,4 protsendini.
Kristjan Pungas, fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Foto: rahandusministeeriumi
Möödunud aastat iseloomustas maailmamajanduse elavnemine, mis toorainete kallinemise kaudu tõi kaasa inflatsiooni kiirenemise nii meil kui ka euroalal laiemalt. Kiirenenud majanduskasv ning tugev tööturg on meil avaldunud sisemaiseid hinnaarenguid kajastava baasinflatsiooni kiirenemises. Baasinflatsiooni ühe olulise komponendi, teenuste, hinnad tõusid ligi 3 protsenti, mis on viimaste aastate kiireim.
Lisaks on oluline osa maksumeetmetel, mis koos aasta alguses lisanduvate täiendavate aktsiisitõusudega kergitab tuntavalt ka tänavust inflatsiooni. Suurimal määral panustas mullusesse inflatsiooni toiduainete laiapõhjaline kallinemine. Toit kallines 5,7 protsenti peamiselt välisturgudel toimunud toidutoorme kallinemise tõttu. Oma osa oli ka tootjate ja kaupmeeste kulusurvetel ning meie eksporditurgude tugevnenud nõudlusel.
Detsembris toimunud inflatsiooni aeglustumine viimase poole aasta madalaima tasemeni on seletatav tugevneva aastataguse võrdlusbaasi ning mitmete allahindlustega. Näiteks alkohoolsete jookide aastavahetuse eelsed sooduskampaaniad olid suuremad kui varasematel aastatel.
Inflatsiooni kõrgtase jäi möödunud aasta teise poolde ning käesoleval aastal peaks hinnatõus mõnevõrra aeglustuma toidu ja energiatoodete tagasihoidlikuma hinnatõusu arvelt. Riskiks on nafta hind, mis on tõusnud nii nõudlus- kui ka pakkumispoolsete põhjuste mõjul kolme aasta kõrgeimale tasemele.
Märksõnad
