"Eesti majanduse alusnäitajad on tugevad. Makropilt on tasakaalustatud; eelarvepositsioon on hea, avalikud teenused efektiivsed ning makropoliitika on keskendunud stabiilsusele ja tasakaalustatud. Usume, et kasv taastub ning majandus kasvab 2 protsenti, järgmisel aastal 2,9 protsenti. Tugevaks jääb ka eratarbimise kasv," ütles Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooni juht Christoph Klingen pressikonverentsil.
Samas on Eestil ees katsumus pürgida sissetulekute ühtlustumise poole Lääne-Euroopaga. "See pole ainult Eesti probleem; see on katsumus kõikjal maailmas – eriti aga siinses regioonis, kus demograafiline olukord on keerukas," rääkis ta. Viie aasta jooksul peaks vahe ühtlustuma IMF-i hinnangul 3 protsenti aastas. "See on väiksem kui viimastel aastatel ja oluliselt vähem kui buumiaastail," lisas Klingen.
Eesti kõige olulisem väljakutse on toetada produktiivsuse kasvu, rõhutas ta; selleks on vaja tugevat poliitikat ning ka eelarvevahendeid, kui see peaks vajalikuks osutuma. "Valitsus teeb juba praegu palju, see avaldas meile üsna palju muljet. Mõned näited on töövõimereform ja riigireform. Ent kasutusele tuleks võtta veel rohkem vahendeid," rääkis Klingen.
Eesti peaks vähendama sõltuvust Euroopa Liidu struktuurifondide rahastusest ning võtma suuna aktiivsema tööturupoliitika ja kutsehariduse tugevdamise poole. Lisaks tuleks IMF-i hinnangul tõsta pensioniiga ning edendada veelgi kutseharidusprogramme, et pikendada inimeste tööiga. Lisaks tuleks arendada traditsiooniliste tööstusharude tootlikkust.
"Teine sõnum on see, et Eestil on kalduvus jääda eelarve osas ülejääki. Kui aga nendele vahenditele on head rakendust, et tootlikkust tõsta, siis ei tasu selles osas kõhelda," märkis Klingen. Pikas perspektiivis peaks Eesti muutma enda eelarvepõhimõtted paindlikumaks ning kaaluma, kas ülejääki saaks paremini kasutada tootlikkuse tõstmiseks või tööjõumaksude kiiremaks langetamiseks.
Mõnevõrra murettekitav on IMF-i hinnangul Eesti konkurentsivõime. "Palgad on kasvanud kiiresti. Oluline on, et äärmiselt kiire miinimumpalga tõus viimastel aastatel ning kokkuleppe kohaselt ka järgmistel aastatel ei saaks mõõdupuuks üldise palgakasvu tempole," rääkis Klingen.
Eesti finantssektoris on põhinäitajad IMF-i sõnul head ning võimalikud riskid tulevad peamiselt välismaalt läbi edasikandumiste ning pangandussüsteemi kaudu. Väga oluline on jätkata koostööd pangandussektori emamaade järelevalveasutustega, rõhutas Klingen.
IMF-i delegatsioon on alates 8. oktoobrist olnud Eestis iga-aastasel külaskäigul, mille käigus on fond analüüsinud Eesti majanduspoliitilist olukorda.
