«Paberihinnad on tänavu tõusnud ehk kolmandiku jagu,» ütles Euroopa juhtiva paberimüüjaid Igepa grupi Eesti esinduse Igepa Libra Vitalis AS-i tegevjuht Aivar Liit.

Suurt hinnatõusu kinnitab ka trükikoda. «Kõige suurem hinnatõus on olnud 30 protsenti aasta algusest,» kinnitas trükikoja Paar asedirektor Hanno Külm. «Mõne paberi puhul on tõus olnud viis-kuus protsenti, aga enam on tõusnud just nende paberite hinnad, mida me niigi palju kasutame.»

Hinnatõusu põhjuseks on defitsiit tselluloositurul: Euroopas ei ole piisavalt toorainet, millest paberit valmistada ning see on hea võimalus hinda tõsta. «Paberi hind püsis enne tänavust aastat pikalt muutumatu, kohati isegi langes, ning seepärast spekuleeritakse, et tegemist on kunstlikult tekitatud defitsiidiga, et hindu kergitada,» rääkis Külm.

Liit kunstlikult tekitatud defitsiiti ei usu, vaid seletab seda tooraine ja energia hinnatõusuga.
«Paar aastat tagasi maksis konteiner paberit ja kartongi Aasiast 2000 eurot, siis nüüd on hind 15 000,» ütles Liit. «Sellise hinnaga ei ole mõistlik Aasiast enam paberit tuua ja paljusid tooteid on hakatud taas Euroopas tootma.»

Taoline paberi hinnatõus paneb keerulisse olukorda kirjastajad, kes valmistuvad aasta peamiseks müügihooajaks - jõuludeks.

Me oleme püüdnud hoida oma raamatute hinda normaalsel tasemel, kuid hinnad on tõusnud ja tõusevad veelgi,

ütles kirjastuse Varrak tootmisjuht Ulvi Lahesalu Postimehele.

Tema sõnul oli esimesi hinnatõusu märke täheldada juba pool aastat tagasi ja need on jäänud nende jaoks keskmiselt 10 protsendi piirimaile. Uuest aastast kardab ta aga suuremat hinnatõusu, sest siis on trükikodadel vana hinnaga paberivarud otsas.

«Eks me teeme ostja jaoks ikka parima, et hinnatõus oleks võimalikult väike, sest raamatu ostja on hinnatundlik,» lausus Lahesalu, kelle sõnul on Varrakul tänavusteks jõuludeks plaanis üllitada ligikaudu veerandsada uut teost.

Pegasuse tegevjuht Andres Tiisler püüab säästa lugejat hinnatõusust ning vaadata, mis paberi hind uuel aastal teeb. «Püüame hoida hinda samal tasemel ja mitte kütta tavalugejas teadmist, et kõik läks jälle kallimaks ja raamatute hind tõusis,» ütles Tiisler. «Täna on kallim, homme soodsam ja uuel aastal on hoopis teine lugu.»

Raamatute populariseerimisele ei tule hinnatõusu jutud kasuks ja seepärast püüavad nad leida soodsamaid lahendusi ja valida odavam paber, kui võimalik.

Hinnatõus on erinevate paberite lõikes erinev, mis võimaldab kirjastajatel valida. Paaris trükikojas on üle 100 artikli paberit, mille mõõt või paksus erinev. Vahepeal lähevad laost ära sellised grammkaalud ja mõõdud, mida keegi pole pikka aega tellinud.

«Kõik ei ole teinud oma raamatuid sellele paberile, mida nad on algselt tahtnud,» selgitas Külm. «Mõni on võtnud õhema või mõni parema ja kallima paberi kui alguses mõeldud. Lähtutakse sellest, mis hetkel saada ja tellitakse see ära, et oleks, mille peale trükkida.»