IMF-i rahandus- ja finantskomitee arutelu keskendus oodatust kehvemale maailmamajanduse kasvule ning selle kiirendamise ja tugevdamise võimalustele. Kui kevadel hõlmasid soovitused eelkõige lühiajalist raha- ja eelarvepoliitilist tuge, siis nüüd kõlasid üha tugevamalt soovitused pikaajalise mõjuga majanduspoliitika kasutamiseks. Kasvu tugevdamiseks peaks kõigis riikides, sealhulgas euroalas, viima ellu struktuurireforme ning paljudes riikides suurendama ka infrastruktuuriinvesteeringuid, teatas Eesti Pank.
"Riigid, kes on viinud läbi olulisi reforme, on saanud sellest selget kasu. Nendeks on euroalas eelkõige sügavamas kriisis olnud riigid," ütles Eesti Panga president Ardo Hansson. "Struktuurireformid on eriti olulised praeguses olukorras, mil lühiajaliste rahapoliitiliste vahenditega on loodud soodsad tingimused majanduskasvu elavdamiseks. Vaid lühiajalistele stiimulitele lootma jäädes võivad aga hakata kuhjuma uued riskid, eelkõige finantssektoris," märkis ta.
Riskide suurenemist tõdes ka IMF-i rahandus- ja finantskomitee, kelle arvates tekitavad madalad intressimäärad väljakutseid ning riskivõtmine finantsturgudel on suurenenud. Euroala peamiste riskidena tõsteti esile pikaajalist aeglast majanduskasvu ja inflatsiooni ning geopoliitiliste pingete mõju.
Aastakoosoleku raames peetud kahepoolsetel kohtumistel oli Eesti jaoks oluline teema konflikt Venemaa ja Ukraina vahel. Hanssoni sõnul on konflikti mõju jäänud paljude riikide majandusele, sealhulgas Eestile, seni tagasihoidlikuks. Sellest hoolimata tuleb arvestada pikaajaliste tagajärgedega, sest Venemaa ja arenenud riikide vahelised majandussuhted endisel kujul tõenäoliselt ei taastu.
