„Mõned neist on päris tõsised – kuidas kiirendada majanduskasvu ja kuidas suurendada kindlustunnet. Aga kas need probleemid kriisi mõõtu välja annavad, ma pole päris kindel,“ ütles keskpanga juht.
Hansson nimetas praegust keeruliseks perioodiks, kus kasvuväljavaated on suhteliselt tagasihoidlikud, ebaühtlased ja natuke haprad.
Majanduse elavdamisel nimetas ta kõige nõrgemaks komponendiks väga väikesi investeeringuid. „Osaliselt on see tingitud sellest, et Euroopas on praegu veel kasutamata tootmisvõimsusi. Ettevõtted vaatavad, et miks ma investeerin, kui osa masinatest seisab.“
Teiseks põhjuseks on tema sõnul kindlustunne, mis on väga raskesti defineeritav, aga selgesti märgatav. „Niikaua kui välis- või sisenõudlus ei hakka jäädavamalt kasvama, ütlevad paljud ettevõtjad, et ootame veel. Päris paljud ettevõtted istuvad suurte rahakontode otsas, neil on palju raha, aga nad ei investeeri,“ ütles Hansson.
