Nimetatud eelnõu kohaselt kaotavad juhatuse liikmed õiguse saada töötuskindlustust ning EVEA arvates on eelnõu koostamisel lähtutud valest eeldusest, et juhatuse liikmeks olemine on automaatselt võrdsustatav tööga.

Õige on, et juhatuse liikmel on küll äriseadusest tulenevad teatud kohustused, kuid nende kohustuste täitmine ei tähenda iseenesest igapäevast hõivatust ja tasu saamist. Seega juhtudel, kui äriühingu tegevus pole aktiivne, ei ole õiguslikult ega olemuslikult tõsiseltvõetav rääkida tööga sarnasest või veelgi vähem, tööga võrdsustamisele kuuluvast tegevusest. Eelnõu analüüsi kohaselt oli 30.04.2013 seisuga töötuna arvel 4433 isikut, kes olid mõne juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed (s.o 10,7% kõigist registreeritud töötutest).

EVEA on seisukohal, et töö kaotanud isiku, kes samal ajal on juhatuse liige, ilmajätmine töötu staatusega kaasnevast kaitsest, annab väga vale signaali ettevõtluskeskkonnale ja pärsib eriti just väikeettevõtlust.

EVEA andis täna Riigikogu Sotsiaalkomisjonis oma seisukohtadest ülevaate ning püstitas küsimusi, kuid seaduse algataja jäi jäigalt oma senistele seisukohadele ega näidanud üles mingit soovi dialoogiks, rääkimata EVEA või ka teiste organisatsioonide seisukohtadega arvestamisest.

EVEAl jäi antud nõupidamisest mulje, et kohtumine on vajalik vaid linnukese tegemiseks sotsiaalpartnerite kaasamise osas, kuid mitte sisuliseks aruteluks, sest tegelikkuses seaduse algataja ei näita üles tahet dialoogi pidamiseks. Siinkohal on passlik meelde tuletada 14.03.14 Eesti Vabariigi Presidendi härra Toomas Hendrik Ilvese sõnavõttu peale Taavi Rõivaselele uue valitsuse moodustamise ettepaneku tegemist: "Eelkõige ootan senisest natuke sotsiaalsemat suhtumist, tahtmist ja oskust kuulata erinevate osapoolte häält, läbi rääkida, kompromisse leida, võimet mitte pidada end ilmeksimatuks. Ootan, et kõigi vajalike ümberkorralduste puhul on esikohal meie inimesed ja nende parem hakkamasaamine, selmet ametnikukesksus," kommenteeris Ilves.

EVEA peab vajalikuks rõhutada, et kuulamise tahtmisest ja oskusest jääb antud seaduse eelnõu osas küll väga palju puudu.Allpool veelkord EVEA seisukohad:

1. Eelnõu jõustumisel on teatud osa inimestest sunnitud loobuma oma ettevõtte loomisest, sest lisaks äriühingusse tehtud sissemaksete kaotamise riskile võib inimene jääda ka ravikindlustuseta;
2. Sellega kahjustatakse olulisel määral ettevõtlikkuse levikut palgatöötajate hulgas ja oma ettevõtete alustamist alternatiivina ebakindlale töökohale, sest näiteks palgatöölt koondamise korral ei oleks neil õigust võtta end töötuna arvele. Eelnõu ainuke „kasulik“ asi on, et riigil on vaja vähem ettevõtjaid kontrollida, sest ettevõtjate arv väheneb – see aga omakorda tähendab väiksemaid maksutulusid;
3. Sellises olukorras sisuliselt sunnib riik maksma ainult dividende ja kasutama varidirektorit;
4. Reguleerimata on jäänud antud eelnõuga ka aspekt, mis saab sellest töötuskindlustuse maksest, mida on juhatuse liikme pealt makstud, kuid seaduse jõustumisega kaob tal õigus seda kasutada. Kas juba tasutud töötuskindlustusmaksed tagastatakse juhatuse liikmetele, kes on näiteks teises ettevõttes tehtud palgatöölt need tasunud? Sama küsimus kerkib ka nende ettevõtete suhtes, kes on tasunud töötuskindlustuse tööandja osa sellistelt töötajatelt, kes on samal ajal juhatuse liikmed mõnes teises ettevõttes. Kas ka tööandja makstud osa makstakse tagasi, sest töötukassa ei ole ju õigustatud selliseid kindlustusmakseid saama kui neid kunagi nimetatud isikute kaitseks kasutada ei saa?

Ühtlasi teeb EVEA allolevad ettepanekud nimetatud SE-ga seotud probleemide lahendamiseks:

1. Lubada teatud piirist allpool oleva omakapitaliga osaühingutel (näiteks alla 6000 euro) tegutsemine ilma juhatuse liikmeta.
2. Eraldamaks tööandja ja töötaja sotsiaalsed tagatised üksteisest luua eraldi tööandjakindlustus, mis töötaks küll sarnastel alustel Töötukassaga kuid keskenduks eranditult tööandjate ja juhatuse liikmete sotsiaalsele kaitsele.