21.03.2018 Kolmapäev

Eksperdid: Eesti vajab targalt juhitud sisserännet

Eesti Pangaliidu korraldatud arutelul nõustusid eksperdid, et Eestil on vaja majanduse eduks targalt juhitud sisserännet.

Tartu ülikooli Narva kolledži direktori kohusetäitja Kristina Kallase sõnul on ainus variant Eesti demograafilist olukorda parandada suurem sisseränne. "Demograafid arvutasid välja viis stsenaariumi, ainuke stsenaarium, mis on must ja masendav, on praeguse olukorra jätkumine. Meil on rändesaldo negatiivne ja sündivuskordaja 1,6 last naise kohta," märkis Kallas.

"Kõige optimistlikum stsenaarium - kui soovime saavutada rahvastiku kasvu - siis see tähendab positiivset rändesaldot 7000 inimest ja sündimuskordaja peab olema 2,07 - need on need tingimused, millest saame rääkida rahvastiku kasvust," ütles Kallas. "Ainuke variant sisuliselt on sisseränne ja üsna massiline," märkis ta.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Metsina sõnul kaob tööjõu vähenedes ära ka üks komponent potentsiaalsest majanduskasvust ning sellisel juhul oleks vaja majanduskasvu jaoks väheneva tööjõu juures tootlikkust suurendada. "Olen täiesti nõus, et peaksime siia tooma rohkem inimesi, aga mitte valimatult," märkis Mertsina. "Meid ootab ees ka üha suurem automatiseerimine. Tark majandus ühest küljest nõuab vähem tööjõudu, samas liigub see teenuste kasvu suunas, mis nõuab rohkem tööjõudu," lisas ta.

Panelistide hinnangul on nõudmised tööjõule kiiresti muutuvad ning tavatöötajatel ei piisa enam ühest kvalifikatsioonist. "Kui üks ettevõte investeerib mingisse tehnoloogiasse, siis me ei tea väga täpselt, missugused töökohad 10 aasta pärast kaovad, kus hakkab olema kõrge, kus madal palk. Soovitatakse praegu ikka töötajatel oma kvalifikatsioone mitmekeskistada, luua selline portfell," märkis Mertsina.

Luminori peaökonimust Tõnu Palmi sõnul seisneb konkurents eelkõige selles, kas suudad arendada neid valdkondi, kus toodetakse lisandväärtust. "Valikud tuleb langetada varem või hiljem, küsimus on selles, mis valikud me loome," märkis ta. Samuti saab Palmi sõnul olla Eesti konkurentsieeliseks muu maailma ees kiirelt õppiv tööjõud.

"Eestis arendatakse kutsesüsteemi, aga samal ajal maailm täna, kui vaatame, areneb selles suunas, et kõik standardid on kadumas, kaovad litsentsid ja inimesed vahetavad kiiresti sektoreid," märkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Mertsina sõnul on Eesti probleemid suhteliselt sarnased teiste riikidega. "Vaadates ka Euroopast kaugemale, on näha, et tööjõupuudus on enamikus riikides suurenenud, mis tähendab, et konkureerime ka teiste riikidega siia tulevate töötajate pärast. Üha raskem on meelitada siia spetsialiste."

Analüütikute sõnul on inimeste Eestisse tulemine pigem juhus kui teadlik valik. Kallase sõnul ei ole aga Eesti riik valmis nii suureks sisserändeks, kui oleks vaja ning tema sõnul peab selleks, et õigeid inimesi Eestisse meelitada, tegema väga palju tööd. "See 7000 on Eesti jaoks liiga palju, rändavad peamiselt noored, kellega tulevad kaasa lapsed ja pered. Riigipoolne teenuste sektor ei ole tegelikult selleks valmis."

Kallase sõnul on tark sisseränne õpiränne ning lisaks ülikoolidele võiks ka Eesti gümnaasiumihariduse muuta sisserändele atraktiivseks.

Panelistide hinnangul oleks Eesti hea sihtkoht ida poolt ning endistest nõukogude riikidest pärit inimestele, samas aga ei ole Eesti taasiseseisvumisest alates suudetud korralikult integreerida venekeelset elanikkonda. "Ränne on selline teema, mida tasub juhtida. Ideaalis tahaksime näha sellist situatsiooni, kus inimesed tunnevad end lõimunult ja oleks hea, kui tuleksid inimesed erinevast kultuuritaustast. Rännet tuleb nii riikide kui sektorite lõikes teadlikult juhtida," ütles Palm.

Toetajad

Uku tarkvara IKS logo 1

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes