Eesti Panga hinnangul on süsteemse riski puhver vajalik selleks, et maandada väikese ja avatud majanduse eripäraga kaasnevaid riske pankadele. Puhvri kehtestamine ei tähenda olulisi muudatusi pankadele Eestis, sest nende kapitalitase ületab 12,5 protsendi taset.
Käesoleva aasta algusest kehtib Euroopa Liidus kommertspankadele ühtne 8-protsendiline kapitali adekvaatsuse miinimumnõue, mis on madalam kui Eestis 1997.–2013. aastal kehtinud 10 protsendi tase. Eesti Panga hinnangul ei ole määrusest tulenev nõude leevenemine Eesti pangandussektori jaoks põhjendatud, sest enamlevinud nõudest kõrgema kapitalinõude põhjuseks olnud süsteemne risk ei ole vähenenud.
Lisaks 1. augustist kehtima hakkava süsteemse riski puhvrile peavad Eestis tegutsevad pangad vastavalt mais jõustunud krediidiasutuste seaduse muudatusele hoidma 2,5 protsendi ulatuses kapitali säilitamise puhvrit. Puhvrinõuete mittetäitmisel piiratakse dividendide ja juhtkonna boonuste maksmist.
Seadus võimaldab Eesti Pangal kehtestada siinsetele pankadele ka vastutsüklilise puhvri nõude juhuks, kui on vaja maandada liiga kiirest laenukasvust tekkinud riske.
