Eesti elanikud tervikuna on iseteeninduskassade kasutamisel Põhjamaadest ning Lätist ja Leedust märgatavalt ees – viimase aasta jooksul on neid kasutanud pea kolmveerand inimestest.
E-riigi kuvand peegeldub ka poodides
Ehkki avalikkuses on iseteeninduskassade kohta aeg-ajalt kuulda kriitikat, näiteks aeglase vanusekontrolli või kaaluerinevustest tingitud tehniliste tõrgetega seoses, viitavad uuringu tulemused vastupidisele – iseteeninduse kasutus on Eestis laialdane, eriti võrreldes lähiriikidega.
Eestis ja veel 27 riigis läbi viidud uuringust selgus, et 73 protsenti Eesti elanikest on viimase aasta jooksul kasutanud iseteeninduskassat. Enim kasutavad iseteeninduskassade võimalusi 40ndates tarbijad, kellest neli viiendikku on aasta jooksul iseteeninduskassat kasutanud. Niisamuti on iseteenindus laialdaselt kasutatav ka vanemaealiste tarbijate seas: viimase aasta jooksul on iseteeninduskassasid kasutanud ligi kolmveerand 44-59-aastastest elanikest ning lausa neli viiendikku 60–78 aasta vanustest inimestest.
Sellega on Eesti nii Baltikumi kui Põhjamaade võrdluses iseteeninduskassade kasutamise eestvedaja. Balti riikidest on iseteeninduskassat poodlemisel viimasel aastal kasutanud 61 protsenti Läti ja 51 protsenti Leedu tarbijatest. Põhjamaades on numbrid kohati veelgi väiksemad – Rootsis 53 protsenti, Norras 44 protsenti ja Taanis 48 protsenti.
Adyeni Põhja- ja Baltimaade juhi Tobias Lindhi sõnul ei ole iseteeninduskassade populaarsus Eesti tarbijate seas juhuslik. „Eesti kui e-riigi kuvand kajastub ka tarbijakäitumises – moodsamaid lahendusi eelistatakse ka füüsilistes kauplustes,“ ütles ta ning lisas, et kuigi iseteenindus võis mõned aastad tagasi veel oma uudsuse tõttu vanemaealistele pisut meelehärmi tekitada, on tehnoloogiliselt kiiresti arenenud iseteenindussüsteemid nüüdseks paljude jaoks argipäevase poeskäigu osa.
Iseteeninduskassade jätkuvat populaarsust toetavad ka muutused tööjõuturul. Statistikaameti andmetel on kaubandus üks suurima vabade ametikohtade arvuga valdkond. Samuti kinnitas Eesti Kaupmeeste Liit märtsi lõpus, et iseteeninduslahenduste laialdasem kasutuselevõtt on abiks tööjõupuuduse probleemile.
Lindhi sõnul laieneb iseteeninduskassade kasutus lisaks toidupoodidele üha enam ka muudesse kaubandusharudesse: näiteks võib Eestis iseteeninduskassasid lisaks toidupoodidele kohata ka spordipoes Decathlon ja mööblipoes IKEA.
Noored maksavad mobiiliga, vanemaealised eelistavad deebetkaarti
Iseteeninduskassade populaarsus haakub tihedalt ka Eesti elanike üldise makse- ja ostukäitumisega. Kuigi Eesti on digiriik, on paljude jaoks füüsilised kauplused endiselt kõige eelistatumad ostukohad – veerand inimestest eelistab neid veebipoodidele ning 40 protsenti uuringule vastanutest hindab mõlemat võrdselt. Samas on näha, et kui füüsilisse poodi minnakse, on seal populaarsed just moodsad võimalused ost lõpule viia.
Makseviisidest eelistab Eesti tarbija enim deebetkaarti, vastavalt 40 protsenti. Seejuures on deebetkaart eriti populaarne 70+ vanuserühmas. Nooremad tarbijad eelistavad aga üha enam mobiilimakseid – digitaalse rahakoti, näiteks Apple Pay või Google Pay, kasutamine on levinuim 16–19-aastaste seas, kellest kolmandik nimetab seda oma lemmikmakseviisiks.
Adyeni Põhja- ja Baltimaade juhi sõnul peavad Eesti ettevõtted arvestama, et makseviisid ja tarbijaeelistused muutuvad kiiresti. „Mobiilimaksed ja digilahendused ei ole varsti enam pelgalt noorte pärusmaa, sest trendid näitavad, kuidas ka vanemad põlvkonnad on aina enam tehnoloogilisi lahendusi omaks võtmas. Seda illustreerib kasvõi selgelt see, kui palju vanem põlvkond iseteeninduskassasid kasutab,“ selgitas ta.
