Ülejäägi kasvu mõjutasid kõige rohkem kaupade konto ning tööjõu- ja investeerimistulusid kajastav esmaste tulude konto, mille puudujääk vähenes aastaga vastavalt 16% ja 14%, teatas Eesti Pank pressiteate vahendusel. Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi konto saldo oli 820 miljoni euro suuruses ülejäägis; kaupade ja teenuste eksport kahanes 3% ja import 4%.
Kaupade konto puudujääk, mis oli 837 miljonit eurot, kahanes eelkõige seetõttu, et kaupade sissevedu vähenes kiiremas tempos kui väljavedu (vastavalt 5% ja 4%). Nii kaupade ekspordi kui ka impordi vähenemist mõjutasid enim masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted.
Eesti Panga teatel oli üle Eesti piiri liikuvate kaupade puhul import 1,1 miljardi euro võrra suurem kui eksport. Eesti kaupmehed teenisid kolmandates riikides kaupade vahendamise eest aga 260 miljonit eurot. Vahenduskaubanduse käive moodustas maksebilansi kaupade konto kogukäibest sama palju kui aasta tagasi ehk 17%.
Teenuste ekspordi-impordi konto ülejääk oli vaid 1% väiksem kui 2014. aasta rekord ning ulatus ligi 1,7 miljardi euroni. Teenuste ekspordi ja impordi maht eriti ei muutunud.
Enamiku teenuste müük välismaale ületas nende sisseostmise mahtu ning mõne teenuseliigi konto ülejäägi vähenemise hüvitas teist liiki teenuse konto ülejäägi kasv. Kuna Eesti inimesed reisisid rohkem välismaale, kahanes reisiteenuste ülejääk. Samas vähenes ostetavate ehitusteenuste maht, mistõttu ehitusteenuste konto ülejääk suurenes.
Kasvas ka telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste konto ülejääk, kuid vähenes veoteenuste konto ülejääk. Umbes 60% teenuste ülejäägist tuli reisi-, veo- ja muudest äriteenustest (2014. aastal 75%), teatas Eesti Pank.
Investeeringutulu ja muude tulude netoväljavool oli 427 miljonit eurot ehk 10% väiksem kui eelmisel aastal. Selle põhjuseks oli eelkõige portfelli- ja muude investeeringute tulu sissevoolu kasv, otseinvesteeringutulu väljavool jäi ligilähedaselt samaks.
Kahanes nii mitteresidentide otseinvesteeringutulu Eestis kui ka residentide otseinvesteeringutulu välismaal. Teenitud tulu eelistati välja võtta dividendidena, mistõttu taasinvesteeriti tulu vähem.
Võrreldes 2014. aastaga saadi Euroopa Liidu institutsioonidelt mõnevõrra rohkem tootmistoetusi, suurenesid aga maksed liidu eelarvesse. Tööjõutulu netosissevool jäi eelmise aasta omaga samale tasemele.
Kapitalikonto ülejääk kasvas ligi kaks korda ja oli 404 miljonit eurot. Kasv tuli sellest, et kui 2014. aastal osteti saastekvoote suuremas koguses, kui neid müüdi, siis 2015. aastal müüdi neid rohkem, kui osteti.
