Innovatsioonitrepp jagab ettevõtted viiele arengutasemele vastavalt ettevõtte uuenduslikkuse astmele. See aitab ettevõtjal mõista, mis innovatsioonitasemel ta on ja millist abi ning teenuseid ta edasiseks arenguks vajab. Riik saab omakorda luua teenuseid arengutrepi erinevatel tasemetel olevatele ettevõtetele nende arenguhüpete toetamiseks, selgitas tööandjate keskliit pressiteates.
"See tööriist võimaldab ettevõttel oma innovatsiooniteekonda juhtida ja pakub edasiseks arenguhüppeks tööriistakasti. Pikaajaliselt edukate ettevõtete tunnus on sisemine võimekus luua ja rakendada uuendusi pidevalt ning kasvava mõjuga," lausus tööriista valmimist juhtinud Columbus Baltikumi juht ja tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo.
Värskelt valminud lahenduse prototüüp ootab kasutajaid proovima ja katsetama. Selle sihtrühm on nii algteadmistega katsetav, juhitud protsessiga uuendaja või juba strateegiline uuendav ettevõte.
Ettevõttele koosneb tööriista kasutamine kolmest etapist: enesehindamine ja positsioneerimine, arenguhüppe suuna valimine ja teenuste, oskuste ning ressursside valik arenguhüppe saavutamiseks.
Innovatsioonitrepi lahenduse vajadus tekkis sellest, et Eesti innovatsiooni ökosüsteemis on palju osapooli – ülikoolidest poliitikakujundajate ja ettevõtteni. Neil kõigil on aga erinev arusaam, kuidas üks ettevõte innovaatiliseks firmaks areneb.
Tööriista loojate eesmärk oli need erinevad nägemused kokku koguda ja kaardistada ning moodustada tervikpilt, tänu millele väheneb infomüra ja dubleerimine ning paraneb arengu süsteemne suunamine. Ehkki enam kui pooled Eesti ettevõtetest peavad end uuenduslikuks, tegeleb liidu andmetel ainult iga kümnes selgelt eristuva toote või teenuse loomisega ja kõrge lisandväärtusega on vaid kümnendik Eesti ekspordist. Lisaks eeldavad tihenev konkurents ja trendid uusi ning julgemaid lahendusi.
Uuenduslikest ettevõtetest sõltub liidu sõnul nii riigi kui kodaniku heaolu, sest Eesti maksulaekumistest 80 protsenti on seotud palkadega. Palgakasvu eeldus on aga ettevõtete lisandväärtuse ja tootlikkuse kasv, mida omakorda veab innovatsioon.
Tööriista loomise idee kasvas välja valitsust nõustava teadus-arendusnõukogu (TAN) tööst. Innovatsioonitrepi loonud meeskonnas lõi kaasa 17 eksperti – nii ettevõtjad, disaini-innovatsioonieksperdid, majandus-kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Kredexi ühendasutuse kui ülikoolide esindajad.
