Eamets tõi välja, et täna avaldatud statistikaameti mahepõllumajanduse andmete järgi kasutab kogu haritavast põllumajanduse maast 22,8 protsenti mahepõllundus.
Strateegiline eesmärk on saavutada 25 protsenti, aga tema vaates tundub, et sellest eesmärgist eelmine aasta pigem kaugeneti, sest haritav maa vähenes 2,5 protsenti ning tegevuse lõpetas 78 mahetootjat.
"Eelmine aasta oli põllumeestele väga raske aasta, sest pikk kevadine põud ja kiiresti kasvanud intressid on teinud põllumajandusest pigem kahjumliku sektori. Euroopa Liidus on põllumajanduse sesoonsuse ja halbade aastate kompenseerimiseks ette nähtud toetuste süsteem. Teatud ebavõrdus on kogu toetuste süsteemile juba algselt sisse programmeeritud, sest hilisema Euroopa Liiduga liitujana saab Eesti põllumees hektari kohta vähem toetust kui Prantsuse põllumees," nentis Eamets.
Ta märkis, et makstakse nii pindala toetust ehk siis toetust haritava maa järgi ning makstakse ka mahetootjatele eraldi toetust selle eest, et nad mahetoodangut valmistavad.
"Põllumehed kurdavad, et kuigi toetuste kogusumma on EL-is jäänud samaks, jõuab tootjateni väiksem summa kui varem, seda eriti eelmine aasta. Murekoht on ka see, et toetusi ei ole indekseeritud inflatsiooniga ja seetõttu toetuste reaalne väärtus on langenud tänu väga kõrgele inflatsioonile. Nii nagu terves majanduses, on põllumehele kallinenud kõik tootmissisendid, alates palkadest, väetistest, elektrist ja kütustest ning lõpetades laenurahaga," selgitas ökonomist.
Sisuliselt peaksid tema sõnul selle aasta toetused katma eelmise aasta kahjumi, lisaks eelmisel aastal vähenenud toetused ja kavandatava maamaksu tõusu. "Seda nad tõenäoliselt ei tee ja siis ei ole midagi imestada, et tootjad pillid kotti panevad ning tootmise lõpetavad," tõdes Eamets.
"Mahetootmisega tegeletakse veel ainul selle pärast, et seda on odavam teha, raha ei kulu väetistele. Oma toodangu müümisel enam väga suurt vahet ei ole, sest kuna tootmismahud ja seega ka pakkumine on kasvanud, on ka hinnavõit mahetoodangu puhul võrreldes tavatoodanguga pea olematuks kahanenud. Eriti kui arvestada, et suurem nõudlus meie mahetoodangu, eriti teravilja järele on Euroopas ja sinna selle transportimine ei ole kõige odavam lõbu," kommenteeris ta.
Teine mahetootmise ja üldiselt põllumajandusliku tootmise probleem on tema arvates toidutööstuse pigem väike tööstusmaht. "Teeme väikselt, küll jõuab kunagi kasvada. Selle mõtlemise ajal lähevad konkurendid naaberriikidest eest ära," leiab Bigbanki peaökonomist.
