TRK 1140x140 ee gif
04.10.2010 Esmaspäev

Arvamus: trahvid võiksid olla 16 korda suuremad

"Oleme viimasel ajal olnud rikkumiste uurimisel aktiivsed, ent vahel tundub, et polegi mõtet väärteomenetlust alustada, sest 500.000 krooni on niivõrd marginaalne trahv. Mõnikord on advokaadikulud ka sellest suuremad," selgitas finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler Postimehele.

Et trahvid juriidiliste isikute finantsõigusrikkumiste eest on liiga väikesed ega heiduta neid, rääkis finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein juba 2007. aastal, juhtides sellele ka riigikogu tähelepanu. "Riigikogu otsusega tõusis tänavu jaanuaris maksimaalne trahvimäär varasemalt 50.000 kroonilt poolele miljonile kroonile. See on samm edasi, kuid oleme endiselt seisukohal, et trahvimäärad ei ole finantssektoris piisavad," märkis Malmstein toona ettekandes parlamendile.

Finantsinspektsioonis on valminud ka analüüs, milles uuriti Euroopas määratud karistusi rikkumiste eest väärtpaberiturgudel ja millest järeldub, et Eestis on trahvid ühed väiksemad. "Karistus peab olema heidutav,»"lausus Kessler. Peale selle tuleks tema arvates arutada, milliseid finantsrikkumisi karistada väärtegudena ja milliseid kuritegudena. Väärtegude eest saab finantsinspektsioon trahve teha, kuritegusid uurib juba prokuratuur ning need käivad kohtust läbi.

Rahandusministeerium võttis finantsinspektsiooni muret kuulda ja saatis justiitsministeeriumile kirja, milles palus põhimõttelist nõusolekut finantssektori süütegude regulatsiooni muutmiseks ja täiendamiseks. Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Astrid Asja sõnul on justiitsministeeriumil niikuinii plaanis läbi viia karistusõiguse süstemaatiline revisjon ja siis analüüsitakse ka rahandusministeeriumi ettepanekuid.

Rahandusministeerium leidis oma kirjas, et üksikutel juhtudel tasub kaaluda mõne praegu väärteona karistatava pahateo kriminaliseerimist, ent ka seda, kas mõnd praegu kuriteona käsitletavat õigusrikkumist ei võiks edaspidi menetleda väärteona.

Eestis on viimastel aastatel suuremat tähelepanu pälvinud kaks börsifirmadega seotud finantsõigusrikkumist. Kui Telia Sonera teatas eelmisel aastal Eesti Telekomi ja Leedu telekomifirma TEO LT aktsiate kokkuostmisest börsihinnast tunduvalt kõrgema hinnaga, ostis AS SEB Enskilda analüütik Dmitri Vassiljev, kes kuulis tehtavast pakkumisest teistest varem, oma naistuttava abil mõlema firma aktsiaid ja nende ostuoptsioone, et aktsia hinna tõusu pealt teenida. Siseinfot kasutades teenis Vassiljev 1,5 miljonit krooni. Tänavu märtsis mõistis Harju maakohus Vassiljevi esimesena Eestis siseinfo kasutamises süüdi ning trahvis teda 81.800 krooniga.

BNS


Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes