„Majandusaasta koondaruanne on ühtlasi valitsuse aruanne möödunud aasta riigieelarve täitmisest. Aruanne on sama oluline kui riigieelarve – vaid nii saame teada, kuidas on maksumaksjate raha tegelikult kulutatud ja mida on saavutatud,“ rääkis Aaviksoo.
„Meile oli teada, et Eesti majanduse ja heaolu kasv jääb viimasel kolmel aastal üle kahe korra alla meie lõunanaabrite Läti ja Leedu kasvule. Nüüd saime täiendavalt teada, et valitsuse programmis seatud seitsmest prioriteedist vaid nelja osas on saavutatud edasiminek, kusjuures tööviljakus Euroopa keskmise suhtes on isegi kahanenud,“ ütles Aaviksoo.
Tema sõnul on kahetsusväärne, et majandusaasta aruanne ei sisaldanud olukorra analüüsi, rääkimata valitsusepoolsetest ettepanekutest olukorra muutmiseks, et seisakust valitsemiskorralduses väljuda.
„Eelmisel aastal jäi kasutamata 549 miljonit eurot ehk üle seitsme protsenti kinnitatud eelarve mahust. Ometi jäi samal ajal raha puudusel täitmata üle kümne all-eesmärgi erinevates ministeeriumides. See on märk reformierakondliku eelarvepoliitika raamatupidamislikust fundamentalismist,“ ütles Aaviksoo.
Aaviksoo sõnul annaks paindlikum ja tulemustele suunatum eelarvepoliitika Eesti arengule olulise tõuke. Tema hinnangul tuleks eelarvepoliitikat kaasajastada, muutes selle kuludepõhisest tulemuspõhiseks.
„Nõustun täiel määral riigikontrolöri hinnanguga, et kohati ajame rahuliku arengu segamini otsustamatusest ja ebaõnnestumise hirmust tuleneva paigalseisuga. Selle probleemi lahendusena näeme me julget riigi- ja haldusreformi, mis suurendaks riigikogu, valitsuse ja omavalitsuste võimet lahendada kuhjunud probleeme, vähendades ühtlasi riigipalgaliste töötajate arvu,“ lõpetas ta.
