Tööõigus ja tööturg

Tööandjatel tuleb sageli ette ettenägematuid ootamatuid olukordi, kus töö on vajalik ära teha suuremas mahus ja pikemate viivitusteta. Töötajad nõustuvad enamasti ületunnitöö tegemisega, kuna peavad seda ennekõike heaks lisaraha teenimise allikaks.

Kolmapäev, 29 Juuli 2020 09:09

Ületunnitöö hüvitamine

Töötajale makstakse põhipalka + lisatasuna müügiboonust vastavalt kuukäibele (kui on saavutatud kokkulepitud käive; kui käive jääb alla teatud piiri, siis boonust ei arvestata). Ületundide osas on kokkulepe, et need hüvitatakse rahas 1,5 kordselt. Kas aluseks on põhipalk või lisanduvad ka lisatasud?

Seadusandja on selgitanud, et ületunnitöö hüvitatakse eeskätt vaba ajaga, mitte rahas, töötaja tervise ja ohutuse kaitseks, töötajale piisava puhkeaja tagamiseks, töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks.

Töölepinguseaduse (TLS) § 44 lg 1 sätestab, et tööandja ja töövõtja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.

Ületunde teeb Eestis regulaarselt 43 protsenti töötajatest ja pea viiendik teeb neid suisa tasuta, selgus tööportaali CVKeskus värskest küsitlusest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes