Tööõigus ja tööturg

Tööandjatel tuleb sageli ette ettenägematuid ootamatuid olukordi, kus töö on vajalik ära teha suuremas mahus ja pikemate viivitusteta. Töötajad nõustuvad enamasti ületunnitöö tegemisega, kuna peavad seda ennekõike heaks lisaraha teenimise allikaks.

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Kolmapäev, 29 Juuli 2020 09:09

Ületunnitöö hüvitamine

Töötajale makstakse põhipalka + lisatasuna müügiboonust vastavalt kuukäibele (kui on saavutatud kokkulepitud käive; kui käive jääb alla teatud piiri, siis boonust ei arvestata). Ületundide osas on kokkulepe, et need hüvitatakse rahas 1,5 kordselt. Kas aluseks on põhipalk või lisanduvad ka lisatasud?

Seadusandja on selgitanud, et ületunnitöö hüvitatakse eeskätt vaba ajaga, mitte rahas, töötaja tervise ja ohutuse kaitseks, töötajale piisava puhkeaja tagamiseks, töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks.

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Töölepinguseaduse (TLS) § 44 lg 1 sätestab, et tööandja ja töövõtja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Ületunde teeb Eestis regulaarselt 43 protsenti töötajatest ja pea viiendik teeb neid suisa tasuta, selgus tööportaali CVKeskus värskest küsitlusest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!