Euroopa Kohus selgitas, et linnudirektiivis sätestatud lindude tapmise ja pesitsemise häirimise keelud kehtivad kõigile linnuliikidele, mitte üksnes ohustatud liikidele. Keelud kohalduvad ka inimtegevusele, mille eesmärk ei ole lindude tapmine või pesitsemise häirimine, kuid mille puhul on selline tagajärg võimalik.
Raiet võib keelata ka siis, kui lindude üldarvukus ei lange
„Kui lindude pesitsemise ajal tehakse linnurohkes metsas lage- ja harvendusraiet, on lindude tapmine ja pesade hävitamine võimalik tagajärg ja seega võib sellise metsaraie keelata,“ märkis Euroopa Kohus.
Euroopa Kohus täpsustas siiski, et kui inimtegevus üksnes häirib lindude pesitsemist, võib selle tegevuse keelata vaid juhul, kui see on vajalik linnuliikide arvukuse rahuldaval tasemel hoidmiseks. Seevastu, kui inimtegevuse tagajärjeks on lindude tapmine või pesade hävitamine, võib tegevuse keelata sõltumata selle mõjust linnuliikide üldisele arvukusele.
„Seadusega on lindude pesitsusaegne häirimine keelatud. Kõige hapram aeg lindude jaoks on aprillist juuni lõpuni. Selleks, et linnud saaks turvaliselt ja rahulikult pesitseda, tuleks raied linnurikastes metsades planeerida muul ajal. Euroopa Kohtu otsus kinnitab, et meie senine praktika, kus teatud metsades on raied piiratud, on vajalikku tasakaalu loodushoiu ja metsa majandamise vahel hästi hoidnud,” sõnas kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juht Timo Kark.
Vaidluse aluseks oli raietööde peatamine 2021. aastal, sest töödega kaasnes reaalne oht häirida lindude pesitsemist või hävitada linnupesi. Ettevõtjad OÜ Voore Mets ja AS Lemeks esitasid kohtusse kaebuse ning Riigikohus esitas selgituse saamiseks Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse.
Kaebajad ja keskkonnaamet vaidlevad Riigikohtus selle üle, millal võib pesitsevate lindude kaitse tagamiseks keelata lage- ja harvendusraied.
Mõlemad kaebajad olid saanud keskkonnaametilt raieloa ja tegid 2021. aasta kevadel vastavatel kinnistutel raietöid. 2021. aasta mai teises pooles said mõlemad ettevõtted keskkonnametilt aga korralduse lindude pesitsemise kaitseks raietööd viieks päevaks peatada. Mõlema ettevõtte puhul pikendati hiljem keeldu kuni sama aasta kesksuveni.
Euroopa Kohtu otsus on sisendiks Riigikohtule ning järgmise sammuna peab Riigikohus tegema otsuse konkreetse juhtumi õiguspärasuse kohta. Kas ja kuidas peaks Eesti senist praktikat muutma, arutatakse pärast Riigikohtu otsust.
