Kreeditarve teema oli ja on ka praegu Eestis teravamalt päevakorras alates 2019. aasta kevadest. Siis valmistas rahandusministeerium ette käibemaksuseaduse (KMS) muudatuse, millega sooviti laiendada seaduses kreeditarve tegemise aluseid olukorras, kus kauba ostja või teenuse saaja ei tasu kauba või teenuse eest.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 32 lõike 1 alusel arvatakse sisendkäibemaks maha osaliselt, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustava kui ka maksuvaba käibe tarbeks. Jooksval kalendriaastal lähtutakse proportsiooni mahaarvamisel maksukohustuslase eelmise kalendriaasta proportsioonist.

Esmaspäev, 07 Jaanuar 2019 11:33

Majandustegevuse toimumist tuleb tõendada

Juunikuu kohtulahenditest saame teada, et firma ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed tuleb tulumaksuseaduse alusel maksustada tulumaksuga. Maksuhalduri tehtava vaatlusega võidakse aga maksukohustuslase või temaga seotud isikute õigusi oluliselt riivata, mistõttu peab vaatluse põhjendus võimaldama selle õiguspärasust kontrollida. Veel selgub, et nii rentnik kui ka üürnik peavad üldjuhul maksma üüri ka siis, kui nad kasutusse antud eset tegelikult ei kasuta.

Seekordses ajakirjanumbris (nr 7, 2018) arutleb Martin Rajasalu Eesti pensionisüsteemi olemuse ja arenguvõimaluste üle, rõhutades, et pensionisüsteemi majanduslikku kasu tuleb hinnata perspektiivitundega ja mõista pensionisammaste rolli majanduse sisetarbimismootorina.
Esmaspäev, 12 November 2018 09:29

Sisendkäibemaksu mahaarvamise probleemid

Sisendkäibemaksu mahaarvamine on üks keerulisemaid käibemaksu teemasid, sest siin on palju nüansse ja probleeme, mida käibemaksuseadus (edaspidi – KMS) ei selgita ja mille üksikasju aeg-ajalt selgitavad riigikohtu lahendid.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes