Ehkki riigihankemenetluses pole formaalsus väärtus ega põhimõte iseenesest, sisaldab riigihangete seadus mitmeid reegleid, mis tunduvad nii mõnelegi ausale ettevõtjale liiga jäigad. Üheks neist on imperatiivne säte, mille kohaselt peab hankija hankemenetlusest kõrvaldama pakkuja, kellel on (kohalik või riiklik) maksuvõlg.

1. juulil jõustunud töötuskindlustusseaduse muudatused tekitasid Eesti ettevõtjatele uue ja küllaltki ootamatu probleemi – nimelt ei võeta töötuna enam arvele isikut, kes on äriühingu juhatuse liige. Ühtlasi kaotavad juhatuse liikmed ka kõik töötu sotsiaalsed hüved, sh töötuskindlustuse hüvitise. Teenusmajanduse Koda on advokaadibüroo Hedman Partners abil läbi viinud õigusliku analüüsi ning leidnud, et nimetatud muudatused riivavad ebaproportsionaalselt inimeste võrdse kohtlemise põhimõtet ja sotsiaalseid põhiõigusi.

Koos maksukorralduse seaduse muudatusega jõustusid juulist individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muudatused, mis reguleerivad neid töötamise registri kandemuudatusi, mida saab teha töövaidluskomisjon oma jõustunud otsuse alusel.

Vabariigi Presidendi 26.06.2014 otsus nr 471
https://www.riigiteataja.ee/akt/103072014019

Jõustumise kp: 01.09.2014
Avaldamismärge: RT I, 03.07.2014, 19

Põllumajandusminister Ivari Padar esitab valitsusele neljapäevasel istungil riigi toidu- ja söödakäitlejate registri, väetiseregistri, taimetervise registri ning põllumajandusloomade registri põhimääruste eelnõud, mille eesmärk on viia määrused vastavusse 1. juulist jõustuva majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes