Omavalitsuste sotsiaalteenuste miinimumnõuded kehtestatakse koduteenusele, väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele, tugiisikuteenusele, isikliku abistaja teenusele, varjupaigateenusele, turvakoduteenusele, sotsiaaltranspordi pakkumisele, eluruumi tagamisele ja võlanõustamisteenusele, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile.
„Seadusega muudetakse riigi ja kohaliku omavalitsuse abistamiskohustus selgemaks ning täpsustatakse nende ülesandeid. Sellega ühtlustatakse teenuste kvaliteeti ja parandatakse teenuste kättesaadavust,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk ja lisas, et sotsiaalteenuste miinimumnõuded on osa töövõimereformist.
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus välja selgitada inimese abivajadus aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus. Omavalitsus osutab inimesele abi, sealhulgas korraldab vajaliku puudest tingitud tugi- või tõlketeenuse. Tugiteenusteks võivad olla tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus või tõlketeenus.
Sotsiaalseadustiku üldosa seadus määrab miinimumstandardi, mis on aluseks igasugusele tegevusele sotsiaalkaitse vallas.
Sotsiaalseadustik loob õiguslikud alused, et kaitsta inimest ja perekonda ning ennetada sotsiaalseid riske töötuse, haiguse, laste kasvatamise, toimetulekuraskuste või muul korral. Määratakse ka sotsiaalõiguse põhimõisted nagu sotsiaalkaitse ning rahaline ja mitterahaline hüvitis.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse poolt hääletas 54 ja vastu oli 33 riigikogu liiget. Valitsuse algatatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse hääletustulemus oli 77 poolt ja üks erapooletu .
