Töövõimereformi käivitumist lükati edasi selleks, et arendada välja infosüsteemid, valmistada ette rakendusaktid ja korraldada töövõime hindamist, teatas riigikogu pressiteenistus.
Lisaks likvideeritakse seadusega töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele üleminekul sissetulekuaugu tekkimise võimalus, millega tagatakse inimestele toetuse näol sujuv sissetuleku jätkumine. Samuti täpsustatakse terviseandmete töötlemise nõudeid, mis peavad tagama delikaatsete isikuandmete käsitlemise minimaalselt vajalikes piirides. Seadusega lihtsustatakse ka töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise üheaegset taotlemist.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni sõnul toob töövõimereform põhimõttelise muudatuse erivajadustega ja vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel hõivesse ja ühiskondlikku ellu.
„Töövõimereformiga läheme üle töövõimetuspensionide süsteemilt töövõimetoetuse süsteemile ja selle alustaladeks on töövõimetoetuse seaduse kohaselt töövõime hindamine ja aktiivsusmeetmed, mille täitmisel saavad inimesed töövõimetoetust. Töövõimetoetuse sihtgruppidele pakub töötukassa igakülgset abi tööle saamisel, hinnates töövõimet ja andes soovitusi ning abi töötingimuste, abivahendite ja rehabilitatsiooni vajaduse korral. See võimaldab vähenenud töövõimega inimestel oma sissetulekuid suurendada,“ ütles Jaanson.
Jaanson lisas, et praegune töövõimetuspensionide süsteem on nii erivajadustega inimeste kaasamise mõttes kui ka finantsilisest seisukohast jätkusuutmatu.
Töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus jõustub tänavu 20. detsembril. 1. jaanuaril 2016 jõustuvad töövõimereformiga seotud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muudatused, mis tagavad inimestele uute tööturuteenuste kasutamise võimaluse uue aasta algusest.
