TRK 1140x140 ee gif
Tööõigus ja tööturg
Kolmapäev, 12 September 2018 10:32

Renditööjõud: eelised ja puudused

Klassikalise töösuhte kõrval on järjest populaarsemaks muutunud renditöö, mille puhul on tööandja tööjõu vahendaja. Seega ei ole klassikalist kahepoolset töösuhet, vaid on hoopis kolmepoolne suhe, kus tööandja ning kasutajaettevõtja on erinevad isikud. Töötajal on tööleping tööandjaga, kellel on omakorda võlaõiguslik leping kasutajaettevõtjaga tööjõurendiks.

Euroopa Liit plaanib uue direktiiviga kehtestada igat liiki töösuhetele rakendatavad miinimumnõuded, mis peaks tagama suurema kaitse eelkõige paindlikes töösuhetes (osaline tööaeg, tähtajaline töö, renditöö) osalevatele isikutele. Direktiiv hakkab asendama praegu kehtivat töösuhte ja töölepingu tingimusi reguleerivat direktiivi 91/533/EMÜ. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda selgitab, mis on direktiivi kehtestamise eesmärk, keda uue direktiivi nõuded mõjutavad ja mis on kehtima hakkavad olulisemad muudatused.

Tööandjal ei ole tööd pakkuda ja ta soovib töötajad saata teise ettevõttesse tellimust täitma. Tööandja kinnitusel renditakse töötajad ajutiselt välja. Kas tööandjal on õigus seda teha, kui töölepingus kokkulepet renditöö tegemiseks sõlmitud ei ole? Kelle korraldusi teises ettevõttes töötaja täitma peab, kas oma tööandja või sealse ettevõtte esindaja korraldusi?

Üldise Eesti tööjõuturu ning kolmandatest riikidest (so väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajate (välismaalaste) Eestis töötamise regulatsioonide liberaliseerimise käigus lisandub alates 2016 aasta algusest välismaalaste seaduse (VMS) muudatustega võimalus välismaalaste töötamiseks Eestis ka renditööjõuna. Teatud mõttes on see huvitav ja hea uudis, teisalt aga võib tekitada mitmeid küsimusi ega pruugi tegelikkuses õigesti, st soovitud kujul, ellu rakenduda.
Kuidas peab tervisekontrolli korraldama üheaegselt mitme tööandja juures töötavale töötajale ja renditöötajale?

Vastab Mari-Liis Ivask, töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant, Tööinspektsioon:

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes