1. märtsist jõustuvad relvaseaduse muudatused, mis peamiselt puudutavad jahimeeste ja laskesportlaste relvadega reisimist Euroopa Liidus, samuti liigitatakse relvad edaspidi ohtlikkuse alusel A-, B- ja C-klassidesse.

Tänavu 1. märtsil jõustuvad relvaseaduse muudatused, millega võetakse täielikult üle Euroopa tulirelvadirektiiv. Muudatustega ühtlustatakse relvade omandamise ja valduse kontrolli tingimusi Euroopa Liidus. Direktiivist tulenevalt jaotatakse relvad Euroopas ühtsetesse A-, B- ja C-klassidesse, mis põhinevad relva ohtlikkusel. 

Relvaklasside määratlus ei muuda siseriiklikult relvade käitlemise reegleid, samuti ei muutu relvade sisse- ja väljavedu kolmandatesse riikidesse.

Muudatuste jõustumisel saab tulirelvaklassi alusel Euroopa Liidus jahipidamiseks reisida vaid madalama ohuklassi ehk C-klassi relvaga. Suurema tulejõuga relvadega teise riiki minemiseks on vaja taotleda sihtriigist eelluba ja seejärel politsei poolt väljastatav ühekordne luba,“ selgitas politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa. „Uute relvaklasside tõttu palume tulirelvapassi omanikel üle kontrollida sinna kantud andmed. Enne relvaga teise riiki reisimist tuleb andmete muutmiseks pöörduda politsei poole, kus tulirelvapass vahetatakse välja riigilõivuta,“ ütles Proosa. 

Direktiiviga keelatakse enese ja vara kaitseks selliste poolautomaatsete vintraudsete tulirelvade soetamine, mille salv mahutab püstoli puhul rohkem kui 20 padrunit ja püssi puhul rohkem kui 10 padrunit. Muudatus puudutab vaid kesktulepadrunit kasutavaid vintraudseid tulirelvi. Neid relvi tohivad edaspidi soetada vaid vastava spordialaga tegelevad laskesportlased, kollektsionäärid ning ajalooliste sündmuste taasetendajad. 

Suure padrunisalvega relva omanikud, kes on relva registreerinud enne 1. märtsi, võivad  seda omada ja vallata senistel tingimustel kuni relva võõrandamiseni. Inimesed, kellel on suure mahutavusega padrunisalv, kuid puudub vastav relv, peavad salve hiljemalt 31. augustiks 2020. politseile loovutama või võõrandama,“ ütles Proosa. 

Direktiiv täpsustab ka akustiliste ja laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade Euroopa Liidus edasitoimetamist ning toob endaga kaasa muid väiksemaid muudatusi relvade kollektsioneerimisel, hoiustamisel ja mõistete täpsustamisel.

Riigikogu võttis täna vastu seaduse, millega võtab täielikult üle Euroopa Liidu (EL) tulirelvadirektiivi, mis ühtlustab relvade omandamise ja valduse kontrolli tingimusi EL-is.

Tegemist on Euroopa tulirelvadirektiivist tulenevate reeglite üle võtmisega meie relvaseadusesse," ütles siseminister Mart Helme.   "Kuna üle tuli võtta väga mahukas regulatsioon, siis tehti seda kolmes osas. Käesolev seaduse täiendamine oli aastate pikkuses töös viimane etapp ning tänaseks on kõik Euroopa Liidus nõutavad tulirelvareeglid üle võetud ka Eesti õigusesse.
Tulirelvadirektiivi kohustuslike reeglite vajadus tulenes peamiselt Euroopa Liidus toimunud terrorirünnakutest. Hukkunutega toimunud terrorirünnakud on toonud esile organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vahelise seose eelkõige tulirelvade hankimisel. Usume, et seadustesse sisse viidud muudatused ning tõhus riiklik järelevalve relvaomanike ja relvade käitlemise üle aitavad võidelda organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga Euroopas."

Seaduse olulisemaks muudatuseks on Euroopa relvaklasside üle võtmine. Esmakordselt jaotatakse relvad A, B ja C klassi, lähtudes nende tulejõust ning ühiskonnaohtlikkusest. Klassidest tulenevalt tuleb edaspidi relvade piiriüleseks liikumiseks taotleda vajalik luba. Enamus Eestis registreeritud jahitulirelvadega piiriülene liikumine Euroopas jätkub Euroopa tulirelvapassi alusel. Suuremat tulejõudu omavate relvadega teise liikmesriiki reisimisel tuleb aga nüüdsest omanikul taotleda ühekordne luba. Jõustunud muudatused reguleerivad täpsemalt ka akustiliste relvade ja laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade EL-is piiriülest liikumist. Relvaklasside määratlus ei muuda siseriiklikult relvade käitlemise reegleid, samuti ei muutu relvade sisse- ja väljavedu kolmandatesse riikidesse.

Uudse reeglina seab relvaseadus nõuded suure padrunimahutavusega salvedega poolautomaatsete kesktulepadrunit kasutavate tulirelvade omamisele ja valdamisele. Enam kui 20 padrunit mahutava padrunisalvega püstoli või enam kui 10 padrunit mahutava padrunisalvega püssi soetamine laskespordiga tegelemiseks eeldab regulaarset harjutamist ning laskevõistlustel osalemist. Samuti peab enne sellise relva soetamist laskesportlane olema laskespordiklubi liige vähemalt 12 kuud. Enese- ja vara kaitse eesmärgil on poolautomaatsete kesktulepadrunit kasutavate suure padrunimahutavusega salvedega tulirelvade soetamine seadusega keelatud. Vastuvõetud seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu. See tähendab, et kõik relvaomanikud, kes omavad selliste piirangutega relvi varasemast, on õigustatud neid omama ka edaspidi.

Täpsustuvad ka relvakollektsioneerimise sätted. Kollektsioneerimisloa kehtivusaeg lüheneb kümnelt aastalt viiele aastale. Samuti piiritletakse kollektsioneerida lubatud relvade loetelu ja kollektsioneeritavate kaasaegsete padrunite arvu. Loa omanik ei tohi oma käitumisega ohustada riigi julgeolekut ega avalikku korda.

Relvaseadust täiendatakse ka muuseumi mõistega, et eristada muuseumiseaduse alusel selgemalt relvakollektsioone pidavad asutused relvi kollektsioneerivatest isikutest. Seda, mis relvad muuseumi kollektsiooni kuuluda võivad, ei muudetud. Muuseumipidajale lisandub aga kohustus määrata relvakollektsiooni eest vastutav isik, kes vastutab muuseumi relvade ja laskemoona õiguspärase käitlemise eest. Vastutav isik peab olema vähemalt 21-aastane EL-i liikmesriigi õiguskuulekas kodanik, kes on läbinud tervisekontrolli.

Seadusega jõustuvad tulevast aastast sätted, mis puudutavad riigikaitses osalevate isikute täiendavaid õigusi. Riigikaitses osalevaks isikuks võib olla tegevväelane, Kaitseliidu tegevliige ja riigikaitselise esindusorganisatsiooni liige, kui nad on määratud sõjaaja ametikohale. Need on isikud, kes kutsutakse kriisi- või sõjaolukorras kõige esimesena kaitseväeteenistusse. Nendel võimaldatakse oma isiklike relvadega tõhusamalt tegeleda laskeväljaõppega niinimetatud suuremate salvedega ja arendada valmisolekut sõjalises riigikaitses osalemiseks.