Tööõigus ja tööturg

Peaminister Jüri Ratase sõnul ei kavatse valitsus teise pensionisamba reformi nurjumisel hakata sammast täielikult kaotama.

Ajal, mil saabuvast koroonakriisist kellelgi veel aimugi polnud, käisid Eestis tulised vaidlused kohustusliku kogumispensioni süsteemi tuleviku ümber. Oma argumente esitasid mitmed huvigrupid, kuid lõpuks suruti peamiselt ühe valitsuserakonna tahe riigikogus läbi. Nende muudatuste, mille tuumaks on ühelt poolt seni kohustusliku pensionikogumise vabatahtlikuks muutmine ning teisalt võimalus pensionifondi kogunenud raha kohe välja võtta, seaduslikkuse üle arutab praegu riigikohus. Seega selgub pensionireformi saatus eeldatavasti alles sügisel.

Sotsiaalministeerium palub valitsuselt kogumispensioni reformi tehnoloogiliste lahenduste tähtaegseks elluviimiseks 2 miljoni euro eraldamist, kirjutab rahvusringhäälingu (ERR) uudisteportaal.

Tänasel riigikogu hääletusel selgub, kas riigikogu kiidab uuesti heaks pensionireformi seaduse või mitte, kirjutab Postimees.  Tegemist on seadusega, mille president Kersti Kaljulaid jättis veebruari alguses välja kuulutamata ning mis on nüüd taas riigikogu saalis. Eelnõu uuesti arutamiseks ja hääletamiseks on vaid üks istung. Jaanuari lõpus toetas valitsuse algatatud kohustusliku kogumispensioni reformi 56 riigikogu liiget, vastu oli 45. Ei maksa unustada sedagi, et tegemist oli valitsuse usaldushääletusega.

Pensionireformi kõige positiivsemaks küljeks peetakse iseotsustamise võimalust, mida nimetas SEB teise pensionisamba klientide uuringus 63 protsenti vastanutest. Uuringus paluti klientidel nimetada pensionireformi positiivseid tagajärgi. Kõige rohkem poolehoidu leidis väide, et inimesed saavad ise otsustada, kuidas nad oma tulevikku kindlustavad. 38 protsenti arvas, et pensionireform toob kaasa inimeste finantsteadlikkuse tõusu, kuna neil tuleb ise tegeleda oma tuleviku kindlustamisega.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes