1. jaanuarist 2021 jõustus Rootsis maksumuudatus, mille kohta esitas Rootsi maksuamet juba juunis 2017 ettepaneku uuenduste läbiviimiseks maksualastes õigusaktides.

On ettevõte, mis ostab kokku euroaluseid. Ettevõte on nn käitleja. Ostetakse palju ka eraisikutelt, kes toovad kauba ja saavad selle eest sularaha. Eraisikud ei soovi aga ennast tuvastada ja samas on erinevaid eraisikuid päevas saja ringis. Kui hakkaksime neilt nõudma isikutuvastamist, siis jääksime neist ilma, nad müüksid kauba konkurendile. Probleem on selles, et maksuamet tahab olla kindel, et me andsime eraisikule sellise summa, millega oleme koostanud laosissetuleku. Kas oleks mingi lihtne variant, et olukord oleks kooskõlas maksuseadustega?
Põhimõtteliselt ostame ju kokku taarat. Kui viime kokkuostu pudeleid, siis viijaid ju ei tuvastata, nad saavad automaadist tšeki ja selle eest poest raha. Kuskile allkirja ei panda...

Selle aasta 18. mail võttis Euroopa Komisjon (EK) vastu teatise äriühingute maksustamise kohta 21.-l sajandil. Teatises esitatakse nii pikaajaline visioon ettevõtluskeskkonna ja ELi maksusüsteemi loomiseks kui ka järgmise kahe aasta maksukava koos sihipäraste meetmetega, mis komisjoni sõnul, edendavad produktiivseid investeeringuid ja ettevõtlust ning tagavad tõhusa maksustamise, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Osaühing jagunes ja sellega seoses annab jagunev ühing omandavale ühingule üle osa oma varast (kinnistu). Kuidas seda raamatupidamises kajastada? Kas sellega kaasnevad ka mingid maksukohustused või deklaratsioonid? Kas saan õigesti aru, et jagunev ühing kannab selle oma bilansist välja, sellega kaasneb kahjum ning omandavale ühingule on see bilansis vara ja kasum?

Eesti ettevõtte juhatuse liige on välismaalane (Venemaa kodanik). Nüüd sai ta endale tähtajalise elamisloa töötamise õigusega ja soovib saada tasu. Millised maksud tuleb sel juhul tasuda? Tulumaksuvaba miinimumi ja kogumispensioni makseid ei arvestata, kas on nii? Kas on veel mingeid iseärasusi, mida peaks teadma?