Tööõigus ja tööturg
Maailmaturud, sealhulgas tööturg, on pidevas muutumises. Järjest enam on tööandjatel võimalik saata oma töötajaid tööle teistesse riikidesse või tellida teenust mõne teise riigi ettevõtjalt. Sellisel juhul  võivad tekkida aga  igati  õigustatud küsimused – kas tegemist on lähetatud töötajaga või töölähetusega ning millise riigi õigusnorme tuleb kohaldada?

Seoses uue Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse redaktsiooni jõustumisega on alates 17.12.2016 lähetatud töötaja tööandja vastavalt eelpool nimetatud seaduse paragrahvile 5¹ kohustatud Eestisse lähetatud/lähetatavad töötajad Tööinspektsioonis registreerima.

Aasta algusest muutus tulumaksuseadus ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on nüüd 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Üle piirmäära tasutud päevaraha pole enam erisoodustus, vaid töötasu. Kas töötajale väljamakstud piirmäära ületavad summad tuleb arvestada keskmise töötasu (nt puhkusetasu) arvutamise hulka või mitte?

Kaubanduskoda esitas Riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku taastada siseriikliku töölähetuse päevaraha maksuvaba määr. Samuti kordasime pöördumises oma seisukohti planeeritavate maksumuudatuste kohta ning tegime ettepanku analüüsida tubakatoodete aktsiisistruktuuri ja selle muutmisvajadust.

Kas mitteresidendist aktsionärile, kes on ka nõukogu liige, tuleb maksta välja lähetuse kulud, kuna ta reisib Eestisse vaid kohustusest osaleda nii aktsionäride üldkoosolekul kui ka nõukogu koosolekutel?

Vastab MTA spetsialist Ester:

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!